Цикл-метод обучения. (Методика преподавания эстонского языка) (WinWord (на эстонском языке))

СОДЕРЖАНИЕ: NARVA KХRGKOOL RIIGIEKSAMIT EESTI KEELE ХPETAMISE METOODIKAST NARVA, 1999. Sisu. Sissejuhatus .. 2 kkel . 6 Tunniplaan …7

NARVA KRGKOOL

RIIGIEKSAMIT EESTI KEELE PETAMISE METOODIKAST

NARVA, 1999.

Sisu.

1. Sissejuhatus………………………………………….. 2

2. Ts kkel………………………………………………. 6

3. Tunniplaan……………………………………………7

4. Lisad………………………………………………….. 8

Viiimasel ajal metodistid eelistavad vimalikult rohkem kasutada vrkeele pimisel kommunikatiivseid meetodeid. Kommunikatiivppe oletab, et uue materiali pimine ja omandamine toimub lbi suhtlemise. Nii philiseks pitajate lesandeks on luua tunnide kigus niisuguseid situatsioone, kus pilastel tekkiks suhtlemise vajadus vrkeeles. Minu arvates, loodud petaja poolt suhtlemissituatsioonides ei piisa. Suhtlemissituatsionist on rohkem kasu siis , kui ta tekkib tavalises elus.

Laps tegeleb heameelega sellega, mille eesmrgist ta aru saab. Kaasaegne pilaste plvkond saab aru eesti keele pimise vajadust. Nad saavad aru, et elavad Eestis, et eesti keel on riigikeel, ja teavad eesti keele vajadusest krghariduse saamisel. Nad teavad juba oma vanematelt, et eesti keele oskust nad vajavad meeldiva elukutse omandamiseks ja ka hea palkaga t saamiseks.

Aga meie regiooni probleem on selles, et meie oleme piiratud keelelistes kontaktides tavalises elus, thendab kooli seinate vljaspool. Suhelda eestlastega me saame ainult regiooni vljaspool. Palju vanemaid saavad sellest aru. Sellega ma seletan, miks nad saadavad oma lapsi eesti peredesse: selleks et seal nad piksid eesti keelt. See maksab aga palju (umbes 1000 EEK he ndala eest). Mida vib pakkuda selle asemel?

Mulle meeldib mtte, kui klass vene koolist sbrustab klassiga eesti koolist. Nad viksid teine teisele klla sita, teha erinevaid peosid koos ja samal ajal vene lapsed ppiksid eesti keelt. Lapsed saaksid lisamotivatsiooni keele pimiseks.

“Oled liiga naiivne! Sa ei ole koolis ttanud! Sa ei tea, kui raske see on. Kooli tulles sul kadub niisugune soov. Koolis sind ootab rutiine t. Sul ei ole aega niisugusteks asjadeks!” – nii rkisid mulle minu tuttavad eesti keeli petajad. “Miks ka mitte?!?” – mtlesin mina, sest olen niisuguseid niteid tegelikuses ninud, kui kik toimub just nii, nagu ma ka kujutan ette. Muidugi suur thsus on siin petaja ja klassipeta tegevusel. Jah, see on raske, aga pole vimatu. Kui on selline eesmrk, siis vib alati leida vimalusi tema saavutamiseks. Sellega ka lapsed saavad hea stiimuli ja selgitust milleks nad pivad mingit teemat eesti keeli tundides.

Niisuguseid kontakte luua eelistaksin mina neljandast klassist. Neljandas klassis pilased omavad juba piisavat snavara, et suhelda olmeteemadel. Niisugune suhtlemine oleks nende jaoks heaks stiimuliks eesti keeli arendamiseks.

Just selleprast olen valinud niisuguse teema oma ppetskli jaoks. Tskli teema on jutt iseendast. Selle ppetskliga algab ppet neljandas klassis. Selle teema valikuks on mul mned phjused. Kige pealt, neljandas klassis algab uus ppeastme. See thendab, et klassis vivad tulla uued pilase. See teema annab mulle vimaluse tutvuda nendega ja nende eesti keele oskusega. Teiseks, see teema on vajalik sbraliku kontakti loomiseks mne eesti kooli klassiga, sest esiteks nad vajavad ennast tutvustada. Kolmandaks, selle teema pimine on ppekavas ettenhtud.

Vastavalt ppekavale selle teema pimine algab teisel ppeastmel suhtlusoskuste valdkonnas “Inimene ja perekond”.ppekavale vastavalt pilane peab oskama andma andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumber jm.) ja ksima samasuguseid andmeid teistelt. Programmi jrgi seda teemat pitakse esimesena.

Kige pealt tahan elda eesmrkidest mida ma taotlen oma tskliga. Tskli kigus toimub suhtluskeele edasine tiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises knes. Kige pealt on vaja korrata ppematerialli, mis on pitud esimesel ppeastmel. Selle tskliga mul on vimalus pilasi ppeprotsessi kiguse prast pikka koolivaheaega sisse viija. Oma tskliga vin ka petada mbrikuid igesti vormistama ja oma adressi igesti kirjutama. pilane pib andma andmeid oma vanusest, vlimusest, lemmiktegevusest, nimetama oma telefoninumbrit. Liisaks tskli kigus harjutatakse mne hliku hldamist. Mis puutub materjallidesse, mida ma kasutan, siis philiseks on eesti keele pik vene koolide 4. klassile, mille autorid on Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar. Liisamaterialid on on vetud “Aabitsast” eesti koolide jaoks (hldusharjutus 1. ja 2. tunni jaoks) ja eesti keele pimist algkoolile “Tere pevast! 1” (liisusalm 3. ja 4. tunni jaoks) /autorid ie Vahar ja Lea Maiberg/.

Milliseid teadmisi selle tskli piires pillased juba omavad:

· nad vivad telda oma nimi ja perekonnanimi

· vivad nimetada linna kus elavad ise ja nende sbrad

· teavad arvusid (1-100)

· teavad vrve ja vrvevarjundeid

· teavad mnede kehaosade nimetusi

· suudavad erinevates ppetegevuse vormides osaleda

· omavad rhma-, paari- ja individuaalt oskusi

· teavad mni nimi- ja asesnade allaltleva ja alaletleva knete vorme

Terve tskkel on on jagatud etapidele.

Esimese etappi nimetus on “Saagem tuttavaks”. Selle etapi eesmrk on korrata snavara, mis kasutatakse tutvuse kigus. Liisaks pilased peavad eraldama eesti nimesid vene nimedest. Philised osaoskused, mis sel etapil on audeerimine, rkimine, kirjutamine. Nende oskuste arendamiseks kasutatakse jrgmiseid harjutusi:

1. kuula nimesid ja pane nendest kirja eesti nimesid

2. nimeta oma pinginaabrile oma nimi ja perekonnanimi ja ksi sama temalt..

3. koosta nimedest kett nii et jrgmine nimi algas eelmise nimi viimase thega

Teise etapi nimetus on “Minu aadress”.Kuidas oli juba eldud, nad vivad nimetada kus elavad nad ise ja nende sbrad. Uueks sel etapil oled nimetada oma aadressi (tnavat, maja ja korteri numbrit). Thelepanu peaks prata –s ja –l lppudele linnade nimetustes. pilased pivad ka kirjutama oma aadressi ies vormis (nii mbrikul, kui ka kirjalikus knes). On vaja korrata arvusid hest sajani. Philised osaoskused mis arendatakse sel etapil on vestlemine ja kirjutamine.

lesanded:

1. reageeri ksimustele

2. Kosta oma teksti nidendi jrgi

3. kuula ja kirjuta mida sa kuulsid

4. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1)

5. vaheta allakripsutatud sna

6. kuula teksti ja tlgi

Kolmanda etapi nimetus on “Helista mulle”.

Philine eesmrk: uue knekonstruktsiooni phe ppimine (Minu telefooninumber on …). Sel etapil me kordame uuesti arvusid.

Osaoskused: vestlemine ja audeerimine.

Tvormid: frontaalt ja paarit.

Samal ajal pilased pivad hinnata teineteise vastuseid. Igaks nendest peab lugema oma pinginaabrile telefoninumber (lisa 2). Pinginaaber peab kontrollima vastuse igust ja panna hinna. Lisaks harjutatakse alaletleva kndevorme (nit: Mida sa paned Katjale? Ma panen Katjale 5/4/3/…).

Nelja etapi nimetus on “Kui vana ma olen”.

Philine eesmrk: ppida oma vanuse kohta andmeid andma. pilased pivad phe keelekonstruktsiooni (vastus ksimustele: Kui vana sa oled?): mina olen … aastat vana.

Tvormid: paarit.

Osaoskused: vestlemine ja rkimine.

lesanded:

1. ksi klassikaaslaselt tema vanus (kettemng).

2. koosta jutustuse antud andmete kohta.

Viie ts kli teema on “Minu vlimus”. Siin pilased kordavad vrve. Nad omavad ka uue keelekonstruktsiooni vlimuse kirjelduses:

kasvust: Mina olen pikka/lhikest kasvu.

juustevrv: Mul on tumedat (heledat) pikkad (lhiked) juuksed.

silmadevrv: Mul on sinised (hallid jne.) silmad.

Tvormid: paarit.

Oskused: vestlemine, kuulamine.

lesanded:

1. Kirjelda ennast pinginaabrile

2. kirjelda klassikaaslast

3. jutustuse koostamine antud andmete kohta

Kuue teema nimetus on “Minu lemmikmng”

Eesmrk: uue snavara omamine (teemad “lemmikmng” ja “lemmiktegevus”); uue keelekonstruktsiooni omamine ( meeldib + Os. + da-inf.).

Osaoskused: kuulamine ja vestlemine.

lesanded:

1. kuula ja kirjuta vajalikut arve vajaliku vrviga ( nit: Kirjuta 58 kollase pliiatsiga).

2. pantomiim

3. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1).

Sellel etapil toimub eelpitud materjalikordamine ja tskli lpputks valmistamine (jutustus iseendast).

Viimasel etapil , mille nimetus on “Tahaksin jutustada iseednast”, tskel lpeb kontroltga. pilased jutustavad iseendast ettevalmistatu plaani jrgi:

· nimi

· perekonnanimi

· aadress

· telefooninumber

· vanus

· vlimus

· lemmiktegevus

Kik teised oma kaaslaste kuulates peavad titma visiitkarte mida nad valmistasid ette kodus nidendi jrgi.

Osaoskused: audeerimine ja vajaliku informatsioonieraldamine knest, kirjutamine.

Tunnilppus pilased saavad lesadeks joonistada oma pinginaabri vi sbra portree ja koostada temast jutustuse (kirjalikult) sama plaani jargi.

Niimodi tskli lpus peavad pilased jutustama iseendast ja teistest ja andma neid andmeid kirjalikus vormis.

Ts kkel

Kogemuslikvaldkond : Inimene ja perekond.

Arendatav teema : Jutustus iseendast.

Kogemuslik lesanne : pilane peab jutustama iseendast: nimetama oma nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumbri, kasvu, silma ja juustevrv, lemmiktegevust.

Eesmrgi saavutamiseks lbitavad astmed.	Osaoskused.	Keeleteadmised ja grammatika.
1. Saagem tuttavaks.	rkimine kirjutamine lugemine	snavara teemale “nimed”
2. Minu aadress.	rkimine audeerimine	-s ja –l lppud linnade nimetuses; aadressi ige vormistamine; arvud (1-100)
3. Helista mulle!	rkimine kuulamine	keelekonstruktsioon: “minu telefoninumber on …”; nimisnade alaletleva kndevormid.
4. Kui vana ma olen?	rkimine vestlemine	keelekonstruktsioon: “Mina olen … aastat vana”
5. Minu vlimus.	vestlemine kuulamine	keelekonstruktsioonid ja snavara teemale
6. Minu lemmikmng, minu lemmiktegevus.	vestlemine kirjutamine	snavara teemale keelekonstruktsioon: meeldib + Os. + da-inf. sna “…koos”
7. Tahaksin jutustada iseendast.	rkimine audeerimine kirjutamine

Kogu tskkel on planeeritud 4. tunniks.

ppets kli kultuuriaspekt : pilased ppivad jutustada iseendast – vga vajalik oskus uue kontakti loomiseks.

ppets kli ldarendavaspekt : pilased vivad igesti kirjutamaaadressi mbrikule.

Hinnang :

1. Hinnatakse pilaste aktiivsust tunni kigus.

2. Hinnatakse kodulesannete titumise igust.

3. Hinnatakse t paarides.

4. Hinnatakse oma kaaslaste t pilaste poolt.

5. Hinnatakse lpput koostamise ja lisalesannete titumise igust.

Tunniplaan

See tund on teine selles ppetsklis.

Tunniteemad : Minu vanus. Minu telefonninumber. Minu vlimus.

Eesmrgid :

· hldusnormide meeldetuletamine

· snavara ja keelekonstruktsioonide teemadele omandamine ja esimene kinnistamine

· kuulamise arendamine

· monoloogilise kne arendamine

Grammatika :

· nimisnu alaletleva kndevormid

ppevahendid :

· luuletused

· pidid

· kaardid vikeste andmebaasidega

Tunnikik.

1. Tunni organiseerimine (hldusharjutus – lisa 4) /5min/

2. Eelpitu kordamine (harjutus “Paranda vigu”- lisa 5) /5min/

3. Uue materialli pimine :

- teema “Helista mulle!” (kettemng; harjutus “Mul on sber. Tema telefoninumber on …” – paarit; oma kaaslaste hindamine – lisa 2) /7 min/

- teema “Kui vana ma olen?” (frontalt-lisa 6; paarit)/ 5min/

- teema “Minu vlimus” (frontalt – lisa 7; paarit – lisa 1) /13 min/

4. ldistav etapp /5min/

5. Kodune lesanne. /5min/

6. Tunni lpp .

Lisa 1

KATRIN

TARTU

NARVA MNT. 35- 11

TEL. 23 73 16 18

JUUKSED

SILMAD

MNG

SIRJE

SILLAME

VIRU 6 - 16

TEL. 23 97 35 17

JUUKSED

SILMAD

MNG

HEIDI

JHVI

MISA 5

TEL. 23 32 42 12

JUUKSED

SILMAD

MNG

ERKI

TALLINN

SINIME 6-7

TEL. 26 34 72 11

JUUKSED

SILMAD

MNG

MARGUS

KOHTLA - JRVE

PARGI 13-24

TEL. 23 34 87 63

JUUKSED

SILMAD

MNG

PEETER

OTEP

KESK 4-7

TEL. 25 57 11 14

JUUKSED

SILMAD

MNG

ENO

TALLINN

SINIME 6-7

TEL. 26 34 72 11

JUUKSED

SILMAD

MNG

ARGUS

KOHTLA - JRVE

PARGI 13-24

TEL. 23 34 87 63

JUUKSED

SILMAD

MNG

LIISA

SILLAME

VIRU 6 - 16

TEL. 23 97 45 16

JUUKSED

SILMAD

MNG

Lisa 2

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

NNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

NNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

NNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11