Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

СОДЕРЖАНИЕ: Tallinna Mustamдe Reaalgьmnaasium REFERAAT Хpetaja: Koostamine: Anton Vedein 10 A klass Tallinn 2000 BIOGRAAFIA Ta on pдrit Lддnemaalt, Paadremaa Rььsmaalt, kus sьndis 1922. aasta augustikuu 24. pдeval.

Tallinna Mustame Reaalgmnaasium

REFERAAT

petaja:

Koostamine: Anton Vedein 10 “ A ” klass

Tallinn

2000
BIOGRAAFIA

Ta on prit Lnemaalt, Paadremaa Rsmaalt, kus sndis 1922. aasta augustikuu 24. peval.

Rsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mllerid) asusid pidama ja priseks ostma juba eelmise sajandi lpul. Esimesed mlestused ongi tal snnikodust: vana lgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed una-, ploomi- ja kreegipuudega, koplivravas pline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste pralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel pherdasid seal sead. Tagauest voo­las lbi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suur­vee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vhe, et kalad - lut­sud ja haugid - jid kuivale. Karjamaa oli krge poliste mn­dide alune, kust korjati korvi- ja tnnitite viisi marju ning seeni. Heinal kidi soos, sumbati poolest srest saadik vees. Talvehtutel nokitsesid mehed psside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et jnese- vi rebasejahile min­na. Ahjupragudes laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast prit taluteenija Miina Adleriga. See abielu ei kestnud kaua. Prast tema venna Antoni sndi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Ji ta vennaga vanaema Vana-Miina hoole alla. Sellega Rsmaa nnetused ei lppenud: vanaisa Kaarli klmetas lubjaahju ehitu­sel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, jrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tktest tuli puudus, vlad hvardasid ta­lu. Kik kokku viis selleni, et Rsmaa anti Harri isa e, s.o. tema tdi Anastasia ja tdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas ela­nudki, siis aga Rsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jrel thjaks jnud.

1929. aasta oli linna mberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tpuuduse aeg. Siitpeale lppes tema muretu vikelapsepoli: mletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puu­dust Rsmaa uest, jest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esi­mese linna-aasta jrjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suh­tes, millest ta polegi priselt vabanenud.

1930. aasta sgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tna­va (V) algkooli esimesse klassi. Thed olid tal juba maal goo­ti thestikuga aabitsast selgeks pitud, kuid koolis tuli need uue piku jrgi mber ppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise ktte.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks ttart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kike kige paremini melnud, lks suure pere lalpida­mine juhusliku tga raskeks. Harri koos vennaga ji vanaema kasvatada. Vanema ttas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas k­dus Rsmaal. Sai ta koolis kia Tallinnas, Paadremaal, Taeblas ja Keilas. ppimine oli aastatega jrjest edukamalt ja tun­nistused paremaks linud. Koolis olid siis moes testid. pi­lasele anti trkitud ksimustelelt, milles tuli tita lngad vi teha arvutused. Hinde mras punktide arv. Nad ppisid kik pdlikult ja hinaga, testide kirjutamisel iga punkti prast pingutades ja omavahel visteldes. 1936. a. kevadel Harri lpetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jb maale sulaseks vi lheb linna mnd ametit ppima. Tal oli kindel soov edasi kooli pseda. Ta tahtis petajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli lpukirjandiski andiski. Seminari peeti siis­ki liiga kalliks ja Keilas elanud vanatdi soovitusel soorita­s sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus-rindus-Keskkooli Sakala tnavas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgmnaasium ja progmnaasium; direktor ning pe­tajad olid hised.

Esialgu ei linud tal keskkoolis kuigi hsti. Kige suure­mat vaeva ngis vrkeelega, mida maa-algkoolides ksvahe ld­se ei petatud, linnakoolides aga kll. Oli ta saksa keeles kaaspilastest maha jnud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nrgem. Alles teisest klassist alates judis pikkamda jrele, kui saksa keelt hakkas andma petaja L. Kivimgi, tpne ja nudlik nii enese kui ka pilaste suhtes. ldi­selt talle koolis meeldis. petati elavalt ja huvitavalt. Tun­dides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Faismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajaloopetaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi nudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise vimalust ei antud. Rhku pandi iseseisva t harju­muste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja trkkisime oma ajakirja Poiste Hl. Kooli mainet pilaste silmis tstis tublisti seegi, et paljud nende petajad olid ise ksutatavate pikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor O.J. Kiisel, raamatu­pidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, fsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonista­mine E. Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lksid kiiresti. Su­ved veetis Paadremaal snnikodus. Rsmaa lks lesmge: raadati vsa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. Mis­tagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure tga. Td nu­ti lasteltki, rkimata suurest linnakooli poisist. Ometi pol­nud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal lin­nast maale pses. Rsmaal sai ta selgeks mitmesugused maa­td. Talumehe hoolsus plluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast mee­les.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mtlema edasippimisest gmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti li­kooli. Klassis oli teisigi, kellel sama mte. Vtsid nad eratunde matemaatikas - kroon tund -, sest kaubanduskooli ja progmnaasiumi programmid erinesid. Vljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jda pidas ta siiski vga nigelaiks. Kevadel tu­li tal gmnaasiumi mte katki jtta - ei ninud vimalust ku­lude katmiseks.

Kaubanduskooli lpetamise jrel oleks saanud td pangas, kuid Harri see ei meelitanud - jllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud ppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: ra kia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kidud.

Algasid 1940. aasta suve prdelised sndmused. Sjavkke ei voetud ja ta sitis suveks Rsmaale. Pidi ka aru pidama, mi­da edasi teha. Ootamatult selgus, et Rsmaal ei olda tema edasippimise vastu, tdimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud - arvas, et kll ta tuleb rahaga vlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda elda ei lasknud. Tallinnas kies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb vi kavatseb. Kui rkis soovist kommertsgmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tnavanurgal: paneb nime kirja.

1940. aasta sgisel oli taas oma Sakala tnava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsgmnaasiumi ehk Komme pi­lane. Endisi Kauba poisse istus peale tema klassis veel kolm, lejnud olid tulnud teistest Tallinna prognmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lks sel sgisel vga sndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jrjest: esiteks muudeti kooli nimetus - kommertsgmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lhendati ppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja pilaste lla­tuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rsmaalt suvise t eest kaasa saadud saja kroo­niga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata ol­nud. ppeaja lhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva pai­sumise, kuid Kauba poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatd.

hel vahetunnil tmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana Harri kitlinbist kinni vttes enda juurde ja tles, et tahab nu anda. Oli vrt nu: teha julust leminekueksamid teise klassi ja kool kevadel lpetada, lubas avaldust ppenu­kogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt ra ppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ldained.

Nii lkski. Aega oli kll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid ra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lpetas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli lputunnistus — see vrdub keskkooli lputunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks ki­ge olulisem seoses teise klassi leminekuga selgus mrtsis, kui lppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari­aadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli petaja­tena ja osa vtma vastavatest kursustest. Teisiti eldes; paku­ti petajaametit, seda, millest oli ta melnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu koo­li peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata vis -Harri arvati rahvakooli petaja kandidaadiks, saadeti ka tju­hendid algkooli ppeprogrammide ja pikute lbittamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama 23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kige noo­rem le saja petajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lpetatud, sitis Harri Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et ju­ba enne jaanipeva, mida koduklas peeti alati armsa pidulik­kusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasda. Kursused ei toimunud. Jin Paadremaale, tuli Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema petajakutseks valmis­tumine teada ja tema ettepanekul suunas Lnemaa koolivalitsus Harri Martina Algkooli tle. Oli ta petajaks Martnas, Rudes ja Lihulas, seejrel teenis kaks aastat tpataljonis. Prast demobiliseerimist 1946, aasta novembris ttas jlle peta­jana Lnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mrjamaa Keskkooli. Mr­jamaale ta oleb jnudki. Ttas ta Ants Lauteri nimelises Mrja­maa Keskkoolis kolmkmmend ks aastat, nendest kakskmmend kuus ppealajuhatajana. T krval lpetas 1950. aastal Tal­linna petajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus petaja Elsa Milliga. Nende peres on ttar Miina, kes pib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sjajrgset kooli iseloomustasid pilaste ja petajate his­kondlik aktiivsus ning vsimatu trgamine. Toimusid pilas­te kunstilise isetegevuse olmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks levaatuseks Harri kirjutas nidendi Tismehed, millega judsid Estonia lavale. Kriitika nimetas nidendit sisult trafaret­seks, kuid elavalt kirjutatuks ja hsti mngituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jud­nud, olid lesehituselt liiga ldvad ja igavad.

hel peval, mletas ta seda hsti, tuli kooli petajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, ks nendest, kellega koos olid Sakala tnavas oma koolide Poiste Hlt trkkinud –

Hol­ger Pukk. Holger ttas siis Sdeme toimetuses. Siitpeale algas Harri koost Sdeme, hiljem Pioneeri toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend Kommest - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta Sdemele, Pioneerile ja The­kesele, kujunes tutvus ning koost toimetuste ttajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mnni, Heino Vli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linname ja teistega. Sai Harri ohu­tust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapseplvekodu, pitud eriala, t koolis, samuti Lne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on mjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrkkide toimetaja Eesti Raamatu las­tekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda td autori jaoks oluliseks, ja selles mttes on tal onne ol­nud,

Koolit krvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde jda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jtis petajat ja lahkusin koolist.

Скачать архив с текстом документа