Lahingulaev Bismarck



                     Pдrnu Sьtevaka Humanitaargьmnaasium



                           Saksamaa lahingulaevad


                                  Aastatцц

                               Roman Belogurov

                               Secunda loodus



                                                       Juhataja: Rainer Saks



                                 Pдrnu 1999



                                 Saksamaast



   Vastavalt  Versilles’  lepingu  otsusele  anti  suurem  osa  Saksamaa   1
maailmasхja aegsest  laevastikust  ьle  vхitjariikidele.  Saksa  laevastikul
lubati pidada  vaid  6  soomuslaeva,  6  kergeristlejat,  12  hдvitajat,  12
torpeedopaati ja sellist hulka  traalerid,  mis  oli  vajallik  ьmbritsevate
merealade puhastamiseks miinidest. Kхik Saksa  allveelaevad  tuli  дra  anda
vхi hдvitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud.
   Sakslased  jдtsid  tхepoolest  esialgu  alles  kuus   soomuslaeva.   Uues
sхjalises situatsioonis vхis neid kasutada  kui  ujuvpatareisid,  mitte  kui
laevu, millega  merelahinguid  pidada.  Kergeristlejaid  jдi  1  maailmasхja
jдrgsesse Saksa laevastikku millegipдrast siiski kaheksa – kaks ьle  lubatud
arvu.
  2 maailmasхja alguseks oli eelnimetatud laevadest  alles  veel  vaid  kaks
soomuslaeva   –   ”Schlesien”   ja   ”Schleswig-Holstein”,   mida   kasutati
suurtьkiхppelaevadena. Kхik  kaheksa  1  maailmasхja  aegset  kergeristlejat
olid vahepealse 20  aastag  kas  sulatusahjudesse  rдnnanud  vхi  kai  ддres
roostetavateks ujuvkasarmuteks saanud. Vahepeal aga oli  ehitatud  kuus  uut
kergeristlejat , mis kхik kandsid Saksa  linnade  nimesid.  Neist  esimesena
sai 1925. aastal valmis ”Emden”.
   Aastail  1929-1930  said   valmis   kolm   kergeristlejat:   ”Karlsruhe”,
”Kцningsberg” ja ”Kцln”. Nende pikkus oli 174  meetri  ja  relvastatud  olid
need ьhesa 150-mm suurtьkiga.  Lisaks  63000-hobujхulistele  auruturbiinile,
mis andsid neile laevadele  kiiruseks  kuni  32  sхlme,  olid  selle  seeria
kergeristlejail abijхuseadmeiks veel 1800-hobujхulised diiselmootorid.  Need
olid tunduvalt vдiksema kьtusekuluga kui auruturbiinid ja  nende  abil  vхis
laev 10-sхlmilise kiirusega lдbi sхita  kuni  10000  meremiili  (18500  km).
Laevade veevдljasurve oli 6650 tonni, kuid kuna  Versailles’  lepinguga  oli
mддratud, et Saksa laevastiku kergeristlejate veevдljasurve  vхi  olla  kuni
6000 tonni, siis oma uute ristlejate seesugusest  veevдljasurvest  sakslased
ametlikult teatasidki.
  Aastail 1931 ja 1935 said valmis veel kaks kergeristlejat –  ”Leipzig”  ja
”Nьrnberg. Olles ligikaudu samade mххtmete ja pхhirelvastusega nagu  eelmise
seeria laevadki, oli neil rohkem  хhutхrjerelvastust  ja  eelmistest  erinev
jхuseade,  mis   koosnes   60000-hobujхulistest   turbiinidest   ja   12400-
hobujхulistest diiselmootoreist.
  Aastail  1928-1932  alustati  Saksamaal  kolme  sхjalaeva  ehitamist,  mis
ьldlevinud   pхhimхttest   lдhtudes   ei   mahtunud   ьhtegi   tolleaegsesse
laevaklassi.   Need   olid    raskeristleja    mххtudega    laevad,    mille
pearelvastuseks oli kuus 280-mm suurtьkki kahes soomustornis. Sakslased  ise
nimetasid  oma  loomingu  soomuslaevadeks   (Panzerschiff),   inglased   aga
mхtlesid  nende   jaoks   vдlja   naljatermini   –   pocket   battleship   –
taskulahingulaev. See  nimetus  lдks  kдibele  paljudes  keeltes,  ka  eesti
keeles.  Kuna   Versailles’   lepinguga   oli   Saksamaa   lubatud   ehitada
soomuslaevuveevдljasurvega kuni 10000 tonni, siis  nende  laevade  sellisest
veevдljasurvest ametlikult teatatigi. Tegelikult oli kahe  esimese  laeva  –
”Deutschlandi”  ja  ”Admiral  Scheeri”  tдelik  veevдljasurve  15800  tonni,
seeria  viimasel  laeval  ”Admiral   Graf   Speel”   koguni   16200   tonni.
”Deutschland” sai valmis 1933, ”Admiral Scheer” 1934 ja ”Admiral Graf  Spee”
1936.   Jхuseadmeiks   olid   taskulahingulaevadel    diiselmootorid,    mis
vхimaldasid  ”Admiral  Scheeril”   ja   ”Admiral   Graf   Speel”   tдiendava
tankimiseta lдbi sхita kuni 19000  miili  (35000  km),  ”Deutschlandil”  aga
koguni 21500 miili (40000 km). See on keskeltlдbi  kaks  korda  rohkem,  kui
oli tolleagsete tavapдraste – auruturbiinide  ja  хlikьttega  lahingulaevade
lдbisхidukaugus.
   Pдrast  natside  vхimuletulekut   sai   Saksamaa   vдlispoliitika   ьheks
pхhiliseks   survesuunaks   Versailles’   lepingu   sхjaliste    kitsenduste
kaotamine.   Ja   18.   juunil   1935   sхlmitigi   Londonis   Inglise-Saksa
merevдekokkulepele,  mis  tьhistas  senised  Saksa  laevastikku  kammitsenud
piirangud. Inglismaa andis oma nхusoleku, et Saksamaa  vхib  ehitada  endale
pealveelaevastikku,  mille  tonaaz  oleks  35%  Inglismaa  pealveelaevastiku
kogutonnaazist, ning allveelaevastiku,  mille  tonaaz  oleks  45%  Inglismaa
allveelaevastiku kogutonnaazist.
  Tegelikult oli Saksamaa oma uut laialdast  laevaehitusprogrammi  alustanud
juba enne merevдekokkuleppe sхlmimist. Allveelaevu  hakati  ehitama  ilmselt
juba 1934. Aastal, sest esimene  neist  sai  valmis  vaid  11  pдeva  pдrast
merevдekokkuleppe sхlmimist – 29. juunil 1935.
   Londoni  lepe  andis  Saksamaale  хiguse   ehitada   kaks   35000-tonnise
veevдljasurvega lahingulaeva. Uute lahingulaevade ehitamisega  tehti  algust
1936. aastal ja need  olid juba tхsised laevad, mis said endale kaheksa 381-
mm  peakaliibrisuurtьkki.  Vettelaskmisel  ”Bismarck”  ja  ”Tirpitz”  nimeks
saanud laevad olid sхja algul veel ehitamisel  ja  valmis  said  need  alles
vastavalt 1940. ja 1941. aastal. Ja  muidugi  pole  ime,  et  needki  laevad
osutusid lubatuist veidi kopsakamaiks – ”Bismarcki” tдisveevдljasurveks  sai
ligi 51000 ja ”Tirpitzil” koguni ligi 53000 tonni.
   Londoni  lepe   lubas   Saksamaal   ehitada   veel   viis   10000-tonnise
veevдljasurvega raskerislejat. Ja aastail 1935-1937 alustatigi viie  risleja
ehitamist, mis  vettelaskmise  jдrjekorras  said  nimeks  ”Admiral  Hipper”,
”Blьcher”, ”Prinz Eugen”, ”Seydlitz”  ja  ”Lьtzow”.  Relvastatud  olid  need
kьll  Washingtoni  konverentsi  otsusele  vastavalt,  kuid  kippusid   jдlle
lubatust suuremad tulema – tдisveevдljasurvega 18200-18400  tonni.  Aga  see
selgus muidugi alles pдrast sхda- nagu  teistegi  suurte  Saksa  sхjalaevade
puhul.
  Sхja alguseks sai valmis ainult  ьks  raskeristleja  –  ”Admiral  Hipper”.
”Blьcher” sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja ”Prinz Eugen” 1.  augustil
1940. ”Lьtzow” mььdi 1940. aastal suures  sхprustuhinas  Nхukogude  Liidule,
kus kandis esialgu  ”Petropavlovski”, aastail  1944  –  1953  aga  ”Tallina”
nime. Ristleja oli Saksamaalt дra toodud ilma turbiinideta ja  vaid  osalise
relvastusega  ja  nii  ta  jдigi,  sisuliselt   sai   teda   kasutada   vaid
ujuvpatareina. Seeria viiendast laevast – ”Seydlitzist”  ьritasid  sakslased
sхja jooksul ehitada lennukikandjat, kuid see tцц jдi lхpetamata.
  Allveelaevu jхuti Saksamaal sхja alguseks valmis ehitada 57. Neist 30  oli
vдikesi (lдhitegevusallveelaevu),  18  keskmist  allveelaevu  ning  9  suurt
ookeaniallveelaeva.
  Kuni 1935. aastani kandis Saksamaa laevastik nimetust Reichsmarine,  sealt
alates  Kriegsmarine.  Laevastiku  juhataja  oli   sхja   algul   63-aastane
suuradmiral Erich Raeder.



                             Inglismaa laevastik


  Pдrast I maailmaasхja lхppu  oli  Inglismaal  tohutu  sхjalaevastik,  kuhu
1919. Aasta 1. Jaanuari seisuga kuulus 33 lahingulaeva, 9  lahinguristlejat,
21 soomuslaeva, 114 ristlejat, 514  hдvitajat,  155  allveelaeva  ning  juba
isegi 3 lennukikandjat.
  Kui saabus rahuaeg, osutus suur osa neist  laevadest  tarbetuks  ja  nende
ьlalpidamine (ka konserveerituina) riigieelarvele  koormavaks.  Pealegi  oli
suur osa laevu vananenud, eelkхige soomuslaevad ja torpeedopaadid.
  Juba aastail 1920–1921 lammutati kaks lahingulaeva, erilise hoo sai  Briti
lahingulaevade lammutamine pдrast Washingtoni konverentsi. Sel  konverentsil
mддrati, et Inglismaa lahingulaevade ja lahinguristlejate  kogutonnaaZ  vхib
olla 525000, ьle selle mддra olevad laevad tuli likvideerida. Ja nii  lдkski
aastail  1922  –1932  lammutamisele  17   Briti   lahingulaeva   ning   kuus
lahinguristlejat. Ьks lahingulaev mььdi T?iilile,  ьks  lahingulaev  uputati
mдrklaevana teiste laevade suurtьkitulega  ja  ьks  lahinguristleja  uputati
lihtsalt   niisama   merre.   Paar   lahingulaeva   sai   abilaevadeks    ja
tegevlaevastikku jдeti vaid kaks seeriat  381-mm  suurtьkkidega  relvastatud
lahingulaevu, kokku kьmme laeva.
  Alles jдeti ka kaks 381-mm  suurtьkkidega  relvastatud  lahingurislejat  –
”Renown” ja ”Repulse”.
  Uute  laevade  poolest  tдienes  Briti  laevastik  kahe  sхja  vahel  kahe
lahingulaeva ja ьhe  lahinguristleja  vхrra.  1916.  Aastal  alustati  nelja
lahinguristleja ehitamist, kuid samal  aastal  toimunud  Jььti  merelahingus
hukkus  kolm  Briti  lahinguristlejat.   Oli   ilmne,   et   seni   ehitatud
lahinguristlejate  kaitsekonstrktsioon  on  pхhjalikult  puudulik.   Esialgu
ehitati siiski kхiki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi,  kuid
lхpetati siis 1918. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai  vaid  ьks
- ”Hood”, millele pandi  esialgse  projektiga  vхrreldes  peale  tдiendavalt
5100 tonni soomust. 1920. Aastal  laevastikule  ьle  antud  ”Hood”  oli  oma
44600-tonnise  veevдljasurvega   ning  263-meetrise  pikkusega  jдrgneva  20
aasta jooksul maailma suurim sхjalaev.
  1922. aastal alustati Inglismaal  kahe  uue  lahingulaeva  ehitamist,  mis
said valmis 1927. Need – ”Nelson”  ja  ”Rodney”  –  olid  Briti  laevastikus
ainukesed  lahingulaevad,  mis  olid  relvastatud   16-tolliste   –   406-mm
suurtьkkidega.  Kхik  ьheksa  peakaliibrisuurtьkki  paiknesid  neil   kolmes
vццritekil lдhestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks  oli
nхrk jхuseade  –  vaid  45000-hobujхulise  vхimsusega  auruturbiinid  andsid
neile kiiruseks 23 sхlme. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei  olnuks  neist
vхiduajajaid. Kuid arvestagem, et  see  oli  aeg,  kus  inglased  olid  veel
kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema.
  1937. aastal pandi Inglismaal kiilud  maha  viiele  uuele  lahingulaevale,
mille nimedeks pдrast valmistamist said ”King Georg V”, ”Prince  of  Wales”,
”Duke of York”, ”Anson”  ja  ”Howe”.  Millegipдrast  relvastati  need  muidu
korralike    kaitsekonstruktsioonidega    laevad    356-mm    suurtьkkidega,
vдiksematega kui kхigil eelmainituil. Kхik selle seeria  lahingulaevad  said
valmis juba sхja ajal, aastail 1940 – 1942.
  Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmasхja algul seitse –  ”Ark
Royal”, ”Argus”, ”Courageous”, ”Eagle”, ”Furious”, ”Glorious”  ja  ”Hermes”.
Neist ainult ьks – ”Ark Royal” – oli uus, 1938. Aastal valmis  saanud  laev,
ьlejддnuist oli noorim 1924.  Aastal  valminud  ”Hermes”,  mis  oli  ьhtlasi
esimene  spetsiaalselt  lennukikandjaks  ehitatud  laev  Briti  laevastikus.
Ьlejддnud viis laeva olid I maailmasхja aegsed  ьmberehitatud  laevad.  Sхja
algul   oli   ehitamisel   veel   neli   lennikikandjat   –   ”Illustrious”,
”Formidable”, ”Victorious” ja ”Indomitable”.  Neist  kahe  esimese  korpused
olid juba vette lastud.
  Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmasхja lхpul  tohutu  arv  –  114.
Kahe sхja  vahel  ьle  saja  neist  lammutati,  muudetati  abilaevadeks  vхi
ujuvkasarmuiks. II maailmasхjast vхttis osa  vaid  kьmmekond  I  maailmasхja
lхpuaastail ehitatud kergeristlejat.
   II  maailmasхtta  astus  Inglismaa   64   ristlejaga.   Neist   17   oild
raskeristlejad, mis jagunesid kolme tььpi. Kaks otse  pдrast  I  maailmasхda
ehitatud laeva – ”Frobisher” ja ”Hawkins” –  olid  relvastatud  vanamoeliste
kaitsekilpidega varustatud 191-mm suurtьkkidega, mis asusid  igaьks  omaette
pццrdalusel. Alates 1928. Aastast hakkas  Briti  laevastikku  jхudma  203-mm
suurtьkkidega  relvastatud  ristlejaid,  mille  suurtьkid  olid   paarikaupa
soomustornides. Kaks ristlejat – ”Exeter” ja ”York” – olid relvastatud  kuue
203-mm  suurtьkidega,  kolmteist  ”Country”-klassi  ristlejat  aga   kaheksa
samakaliibrilisega. Muide ”Country”-nimelist ristlejat ei  olnud  tegelikult
olemas, see sхna tдhendab  inglise  keeles  krahvkonda  ja  sellesse  klassi
kuulus kьmme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat:  ”Kent”,  ”Norfolk”,
”Suffolk” , ”Berwick” jne.
  Kergeristlejaid oli II maailmasхja alguseks Briti  laevastikus  47.  Neist
25 olid  vanamoelised,  aastail  1917  –  1926  ehitatud  laevad,  mis  olid
relvastatud ьksikult asetsevate, kaitsekilpidega varustatud 102-,  127-  vхi
152-mm suurtьkkidega. 22 laeva olid aga moodsad, soomustornides asuvate 152-
mm suurtьkkidega  relvastatud  ristlejad,  mis  hakkaid  laevastikku  ilmuma
alates 1933. Aastast.
  Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis  paiknesid
ьle kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa  koduvetes  baeeruv
Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes.



                     Saksa lahingulaevade ookeaniretked



22. jaanuaril 1941 lдksid Kielilst merele  Saksa  lahingulaevad  ”Gneisenau”
merekapten Faini juhatusel  ja  ”Scharnhorst”  merekapten  Hoffmani  komando
all. Lahingulaevade paari ьldjuht oli seekord viitseadmiral Gьnter  Lьljens.
Algas operatsioon ”Berlin” – ”Gneisenau” ja ”Scharnhorsti” kahekuuline  retk
mццda Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade hдvitamiseks.
  Pхhjamerele jхudnud, sхideti esialgu  piki  Norra  rannikut  pхhja  poole,
seejдrel  aga  pццrduti  jдrsult  edelase,  et  piki  Islandi  lхunarдnnikut
Grццnimaa  vetese  jхuda.  Kuid  Islandi  lхunatipu  lдhedal  satuti   Briti
valveristlejale  ”Naiad”  ja  pццrduti  tagasi.  Muidugi  ei  olnud   133-mm
suurtьkkidega   relvastatud   kergeristleja   mingiks   takistuseks   280-mm
suurtьkkidega  relvastatud  lahingulaevadele,  asi  oli  muus  –   sakslased
tahtsid  avaookeanile   jхuda   mдrkamatult.   Sakslased   avastasid   Briti
valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see  neid  veel  mдrganud  ei
ole.  ”Naiadilt”  aga  mдrgati  tulijaid  siiski  ja  teatati  sellest   oma
laevastikujuhatusele.  Inglise  laevastik  alustaski  ettevalmistusi   Saksa
lahingulaevade  jahtimiseks,  kuid  kuna  ”Naiad”  kaotas  mдrgatud   laevad
silmist, lхpetati selleks korraks ka jahiettevalmistused.
  ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” aga sхitsid sel ajal  tuhantkond  kilomeetrit
tuldud teed tagasi ja jхudnud Norra mere keskele, pццrdusid pхhjakursile.
  Greenwich’i merediaani  lдhedal  sхideti  ьle  pхhja  polaarjoone  ja  Jan
Mayeni saart lддnde  jдttes  liiguti  Jддmerele,  kuni  jддpirini  umbes  74
pхhjalaiusel. Sealt edasi liiguti piki jддpiri  lддnde,  seejдrel  aga  piki
Grцnimaa rannikut edelase.
  5. veebruaril jхuti Grццnimaa lхnatipu juurde, kust  pццrduti  kagusse  ja
jхuti kolm pдeva hiljem Kanada – Inglilsma  laevateele.  Ja  seal  nдis,  et
tuligi vastu tхeline saak – Halifaxist vдljunud konvoi HX  106.  ”Gneisenau”
ja ”Scharnhorst” lahknesid, et rьnnata  konvoid  nii  pхhjast  kui  lхunast.
Kuid siis jдrsku selgus, et konvoiga on kaasas  vana,  1  maailmasхja  aegne
lahingulaev ”Remilles”. Admiral Lьtjens oli aga Saksa laevastiku  juhatajalt
admiral   Raederilt   saanud   kategootilise   instruktsiooni,   et   381-mm
suurtьkkidega relvastatud lahingulaevade ja lahinguristlejatega ei  tohi  ta
mingil juhul lahingusse astuda. Ja nii tulgi konvoi HX 106 rahule jдtta.
  Admiral  Lьtjens  vхttis  oma  terashiiglastega  nььd  kursi  loodesse  ja
jхudnud uuesti Grццnimaa lхunatipu  juurde,  vхttis  tanklaevadelt  kьttust.
Seejarel sхtis ta  lхunase ja pццrdus uuesti Kanada –  Inglisma  laevateele.
22. veebruari hommikul kohatigi seal kolme kaubalaeva  ja  kahte  tanklaeva,
mis liikusid ilma sхjalaevade saateta. Loomulikult lasti kхik laevad pхhja.
  Pдrast seda likusid ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst”  edasi  lхunasse,  vхtsid
27.-28. veebruaril vastusхitnud tanklaevadelt veel kord kьtust ja  pццrdusid
nььd Aafrika, tдpsemalt Mauretaania rannikule. Seal  kohatigi  uut  konvoid,
kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev ”Malaya”.
  Admiral Lьtjens pццras oma laevad  loodesse.  9.  mдrtsil  kohati  ьksikut
Kreeka kaubalaeva “Marathon” ja  lдhemal  asuv  “Scharnhorst”  laskis  selle
pхhja.
   Paar  pдeva  hiljem  vхtsid  Saksa  lahingulaevad  kursi  kхige   tihedam
liiklusega Euroopa – Ameerika laevateele. Ja seal  satugi  tхsiselt  suurele
saagile –  15.  ja  16.  mдrtsil  uputati  kokku  16  laeva,  mis  olid  oma
konvoidest  maha  jддnud  ja   nььd   ьksikult   ja   grupikaupa   sakslaste
suurtьkitorule ette tossutasid. Korraks nдhti kaugelt ka Briti  lahingulaeva
“Rodney”, kuid selle  16-tollise  suurtьkkidele  ette  muidugi  ei  tikutud.
“Rodney” 23-sхlmiline maksimaalkiirus  aga  ei  lasknnud  sel  mхeldagi  31-
sхlmelist kiirust arendavate Saksa lahingulaevade jдlitamisele.
  17. mдrtsil sai admiral Lьtjens kдsu reid katkestada. Seda  ta  tegigi  ja
sхitis 22. mдrtsil  sisse  Prantsuse  sadamasse  Bresti.  Kahekuulise  reidi
tulemused oli “Gneisenau” ja “Scharnhorst” uputanud 22  laeva  kogutonnaziga
116000 brt. Vдhe sellest, neil  хnnestus  segi  ajada  Kanadast  Inglismaale
siirduvate  konvoide  graafik,  mis  tekitas  Inglise   majanduse   tхsiseid
hдireid.



                      ”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine.



  Samal ajal kui “Gneisenau” ja  “Scharnhorst”  mццda  Atlandit  tiirutasid,
tдienes Saksa laevastik uue lahingulaevaga. See oli “Bismackiga” sama  tььpi
“Tirpitz”, mis sai lahingukorda 25. veebruaril 1941. Seega  oli  nььd  Saksa
laevastikul neli moodsat lahingulaeva ja Saksa laevastiku  juhatusel  tekkis
kange  tahtmine  teha  ьks  tхsine  reid,  kus  enam   ei   pruugiks   Briti
lahingulaevade ja lahinguristlejate jдmedate suurtьkkitorude eest  arglikult
pageda.  Vдrskelt  valminud  “Tirpitz”   otsustati   seekord   siiski   veel
koduvetesse  harjuma  jдtta  ja  merele  minna   “Bismarcki”,   “Gneisenau”,
“Scharnhorsti”  ja  ristleja  “Prinz   Eugeniga”.   Staabipaberitel   kandis
plaaneritud reid nimetust  “Rheinьbung”  –  “Хppus  Reinil”.  “Bismarck”  ja
“Prinz   Eugen”   pidid   merele   minema   Gotenhafenist   “Gneisenau”   ja
“Scharnhorst” Brestist. Kokku pidi saadama alles Atlandil.
  Vдljasхit sellele operatsioonile oli mддratud 4.  Maile,  seega  saanuksid
“Gneisenau” ja “Scharnhorsti” mehed vahepeal  poolteist  kuud  kindlat  maad
all tunda.
  Aga plaan paberil ei tдhenda veel seda, et nii lдhebki.  Nii  ka  seekord.
6. Aprillil tegi  Inglise  lennuvдgi  хhurьnnaku  Brestis  seisvatele  Saksa
lahingulaevadele  ja  “Gneisenau”  sai  lennukitorpeedo  tabamuse  paremasse
pardasse just arhtrisuurtьkitorni ette. Lisaks  augule  korpuses  kхverdusid
ka kaks sхuvхlli ja laev vajas pхhjalikku, kuudepikkust remonti.
  23.  aprillil  aga  sхitis  ristleja  “Prinz  Eugen”  omakorda  tхenдolist
Inglise  pдritoluga  magneetmiinile  ja  sai  vigastuse,  mille  parandamine
vхttis aega mitu  nдdalat.  Sellega  oli  aga  juba  4.  mai,  “Rheinьbungi”
alguspдev mццdas.
  Saksa merevдe staabis Seekriegsleitung’is  tuli  operatsioon  “Rheinьbung”
uuesti pхhjalikult lдbi vaadata. Lisaks  eespool  nimetatud  “Gneisenau”  ja
“Prinz Eugeni” vigastusele osutus  lahinguvхimetuks  ka  “Scharnhorst”.  Tal
oli mingi hдda turbiinides, mis samuti  vajas  mitmekuulist  remonti.  Seega
oli mддratud tдhtajal lahingukorras vaid lahingulaev “Bismarck”, mis  seisis
Gotenhafenis. Maikuu esimesel dekaadil pidi korda  saama  ka  Gotenhafenisse
tulnud  “Prinz  Eugen”.  Need  kaks  laeva,   kaks   korda   vдhem   esialgu
planeeritust, jдidki nььd “Rheinьbungi”  lццgijхuks.  Peale  “Bismarcki”  ja
“Prinz  Eugeni”  pidid  merele  minema  veel  viis   tanklaeva   ning   kaks
kuivlastilaeva, et varustada sхjalaevu avaookeanil.
   12.  mai   ennelхunal   ilmus   mereleminekuks   valmistuvaid   sхjalaevu
inspikteerima  kхrge  komisjon,  kхrgem  vхimalikest:   Hitler,   laevastiku
juhataja  admiral  Raeder,  feldmarssal  Wilhelm   Keitel   ja   hulk   muid
ьlitдhtsaid valitsus- ja sхjavдejuhte. Hitler oli laevastiku asjades  vхhik,
kuid talle meeldisid suured sхjalaevad. Ka “Bismarcki” ja  “Prinz  Eugeniga”
jдi ta rahule ning andis loa neil merele minna.
  Hiigellaevad sхitsid Gotenhafenist vдlja 18. Mail.  Nende  juhatajaks  oli
jдllegi mддratud admiral Lьtjens, kes oli oma lipu lasknud  heisata  muidugi
“Bismarckil”.  Vahetult   oli   aga   “Bismarcki”   komandцriks   merekapten
Lindemann, “Prinz Eugenil” merekapten Brinkmann”.
  Kaks pдeva  hiljem  sхitsid   Lьtjensi  laevad  Taani  vдinade,  kus  neid
mдrgati Rootsi ristlejalt “Gotland”. Peagilдks sellest Londoni  poole  teele
Stocholmis elava Briti merevдeataS!ee S!ifreeritud telegramm.  Nььd  lasksid
britlased oma masinavдrgikдima, et Saksa laevade edasisel  liikumisel  silma
peal hoida. 21. mail keeras admiral  Lьtjens  oma  laevadega  sisse  Bergeni
lдhedal olevasse Korsfjordenist ja  samal  pдeval  lendas  sealt  ьle  Briti
luurelennuk ning pildistas tulijaid.  Tдiendanud  oma  kьtusevaru,  vдljusid
Saksa laevad sama pдeva hilisхhtul Korsfjordenist ja vхtsid kursi ьle  Norra
mere loodesse.
  Home  Fleet’i  uus  juhataja  admiral  John  Tovey  seisis  sel  ajal  oma
lipulaeva lahingulaev  “King  George  V”-ga  Scapa  Flow’s.  Talle  laekunud
ettekannetest  selgus,  et  Saksa  kaugluurelennukid  “Focke-Wulf  200”   on
viimastel pдevadel ilmutanud elavat huvi  nii  Islandi  ja  Grццnimaa  vahel
oleva Taani vдina kui ka Scapa Flow’ merevдebaasi vastu.  Teade  “Bismarcki”
ja “Prinz Eugeni” mereminekust pani need sьndmused omavahel  sidemesse:  oli
ilmne,  et  Saksa  laevad  ьritavad  minna  Atlandile,  Scapa   Flow’d   aga
jдlgitakse selleks, et silma peal hoida seda ьritust segada  vхivatel  Briti
lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa – Vene  sхda
veel ei kдinud,  jдrelikult  ei  olnud  ka  Venemaad  varustavaid  konvoisid
Grццni ja Norra merel. Pхhja-Ameerika ja  Euroopa  vahelilsel  Pхhja-Atlandi
alal oli aga sel  ajal  teel  11  konvoid.  Neist  kuus  olid  tooraine-  ja
tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale,  viis  aga  olid  vдlja  sхitnud
Ingllismaalt. Viimastel oli eriti vддrtuslik konvoi, mis vedas  sхdureid  ja
sхjatehnikat Lдhis-Itta.
  Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni lдhedele,  hakkas  admiral
Tovey  valmistuma  “Bismarcki”  ja  “Printz  Eugeni”  kinnipььdmiseks.  Juba
keskццl vastu 22. Maid sхitsid Scapa Flow’st Grццnimaa suunas  viitseadmiral
Lancelot  Hollandi  juhatusel   teele   lahingulaev   “Prince   of   Wales”,
lahinguristleja “Hood” ja kuus hдvitajat. 22. Mai хhtul tхstsid samas  ankru
ka  admiral  Tovey  peajхud  –  lahingulaev  “King  George  V”,  lennukandja
“Victorious”, neli ristlejat ja seitse hдvitajat. 23. Mail  jдrgnes  admiral
Tovey laevadele veel lahinguristleja “Repulse”.
  23. mail hakkasid hargnema otsustavad sьndmused  seekordses  meresхjaloos.
Inglastel  oli  sel  pдeval  Fддri  saarte  ja  Islandi  vahel  valves  kolm
kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest  loode  poole  jддva,
Grццnimaad ьmbritseva jддlaama vahel aga kaks raskeristlejat – “Suffolk”  ja
“Norfolk”. Kell 19.22 mдrgatigi “Suffolkilt” piki jддpiri kagusse  rьhkivaid
Saksa laevu. Sakslased “Suffolki” ei mдrganud,  kuna  see  varjus  kibekдhku
udusse. Loomulikult anti  “Suffolkilt”  edasi  raadioteade  oma  avastusest,
kuid see ei jхudnud admiral Toveyni. Ei jхudnud sinna ka  “Suffolkilt”  tund
aega hiljem antud teade, kui laev udust vдlja sхitis,  et  vastase  asukohta
tдpsustada. Tol ajal olid Taani vдinas kohtunud Inglise  ja  Saksa  laevadel
ka raadiolokaatorid, nii et ьksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.
  Ьsna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja –  “Norfolk”.
Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus  miili  ja  “Bismarckilt”  avati  tuli.
Need olid selle  mereretke  esimesed  suurtьkilasud.  “Norfolk”  varjas  end
suitsukattega  ja  kiirustas  tдiskдigul  eemale,  tabamusi  ta  ei  saanud.
Loomulikult andis ka “Norfolk”  oma  kohtumisest  raadioteade  ja  sedapuhku
jхudis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni,  kes  oli  oma  laevadega
1100 kilomeetri kaugusel sьndmuspaigast.
  Nььd sai Home Fleet’i juhataja hakata juba konkreetselt  plaani  koostama.
Ta kдskis kontradmiral Wake-Walkeril, kes kдsutas raskeristlejaid  “Norfolk”
ja “Suffolk”, jдtkata Saksa laevade jдlgimist, suurtьkilasu distantsile  aga
mitte minna. Admiral Holland aga vхis hakata rehkendama, kuhu  kurss  vхtta,
et sakslasi kohata. Esialgne  arvestus  nдitas,  et  “Hood”  ja  “Prince  of
Wales” vхiksid “Bismarckile” ja “Prinz  Eugenile”  suurtьkitule  distantsile
saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta  nii
“Hoodi”  ja  “Prince  of  Walesiga”  tulistama  “Bismarcki”,  jдttes  “Prinz
Eugeni” Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii  oleks  inglastel  mхlema  Saksa
laeva suhtes kahekordne suurtьkitule ьlekaal.
  Aga nagu ikka kipub juhtuma heade sхjaplaanidega, ajas ka seekordse  nurja
juhus,  хigemini  хige  mitu  juhust.   Kхigepealt   kaotasid   Wake-Walkeri
ristlejad pдrast keskццd Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel  algas
tihe  lumesadu  ja  ilmselt  jдtkus  sellset,  et  tolleagsete   ebakindlate
raadiolokaatorite tццd  takistada.  Admiral  Holland  aga  arvas,  et  Saksa
laevad on pццrdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja pццras  oma
laevad seniselt loodekursilt  (mis  teda  otse  Saksa  laevade  peale  oleks
viinud) pхhjakursile. Kursimuutuse ajal nдitas kell 0.17  uuel  pдeval,  24.
Mail.
  Sхitnud tund ja klmveerand pхhja poole, pццrdus admiral Holland kell  2.00
“Hoodi” ja “Prince of Walesiga” jдrsult  edelasse,  Saksa  laevade  eelnevat
mдrgatud  kursile.  Kaasasolnud  hдvitajatel  kдskis  admiral  Holland   aga
jдtkata sхitu pхhjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.
   Kell  2.47  sai  ristleja  “Suffolk”  saksa  laevad  uuesti  oma   radari
ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid  endiselt
paraleelselt jддpiiriga edelasse. Admiral Holland kдskis tхsta  oma  laevade
kiiruse  28  sхlmele  –  Saksa  laevad  osutusid  Briti  lahingulaevast   ja
lahinguristlejast eespool olevaiks ning  liikusid  peaaegu  paralleelkursil,
inglastest paarkьmmend miili loode pool.
  Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa  laevadega.
Et sakslastele lдhemale  sхita,  pццras  Holland  kolm  minutit  hiljem  oma
laevad 40 paremale.  Ja  juhtus  nii,  et  selle  kursinurga  ja  veel  mхne
дparduse tхttu kadus inglaste esialgu  planeeritud  kahekordne  suurtьkitule
ьlekaal olematusse. Vastaste lдhenemisnurgad olid sellised, et Saksa  laevad
said inglasi tulistada  kхigist  suurtьkitornidest,  inglased  sakslasi  aga
vaid vццritornidest. Ristlejad “Norfolk” ja  “Suffolk”  olid  jддnud  liialt
kaugele ega vхtnudki peatselt algavast lahingust osa.
  Kell 5.52 tehti mхlemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel  oli
sel ajal 24 kilomeetrit,  kuid  see  vдhenes  pidevalt.  Lahingusse  astudes
sхitis  “Prinz  Eugen””Bismarckist”  eespool  ja  seetхttu   peeti   admiral
Hollandi lipulaeval “Hoodil” eespool sхitvat  laeva  “Bismarckiks”.  Admiral
Holland kдskis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja  sai
oma eksitusest aru alles mхned sekundid enne esimest kogupauku.  “Prince  of
Walesil” taibati kohe, et “Bismarck” on tagumine  vastaslaev,  ja  vaatamata
admiral kдsule  sihiti  oma  torud  tхelisele  “Bismarckile”.  Juba  esimese
kogupaugu ajal aga kiilus “Prince of Walesil”  ьks  vццrisuurtьkk  kinni  ja
nii vдhenes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel ьhe vхrra.
  Admiral Lьtjens kдskis mхlemal oma  laeval  tulistada  inglaste  lipulaeva
“Hoodi”. Teisest vхi kolmandast sakslaste kogupaugust saigi “Hood”  tabamuse
keskossa, tal puhkes tulekahju хhutхrjesuurtьkkide laskemoonakeldri juures.
   Kell  6.00  pццras  admiral  Holland  oma  laevad  jдrsult  vasakule,  et
suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste  vahel  oli  sallks  ajaks
vдhenenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt  vдikeselt  distantsilt
lastud  soomustlдbistavad  mьrsud   lццvad   tхesti   lдbi   Briti   laevade
tekisoomuse. Ja nii oligi. Pццrde ajal  sai  “Hood”  uue  tabamuse,  seekord
tхenдoliselt ahtrisuurtьkitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas  taeva
poole tulesammas, mis muutus  kohe  mustaks  suitsusambaks.  Paari  minutiga
kadus “Hood” veepinnalt ja “Hoodi” kiiluvees  sхitnud  “Prince  of  Walesil”
tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa sхita.
  Sakslased koondasid nььd oma suurtьkitule “Prince of Walesile” ja see  sai
lьhikese aja jooksul kaheksa tabamust. Ьks mьrsk lхhkes otse sillal,  ni  et
kхik, kes seal olid, said surma vхi haavata. Imekombel jдi  tдiesti  terveks
vaid laeva komandцr kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus  mingi  tehnilise
rikke   tхttu   liikumisvхimetuks   “Prince   of    Walesi”    neljatoruline
vццrisuurtьkitorn.  Sellises  olukorras  pidas  kommodoor   Leach   paremaks
lahinguvдljalt  eemalduda.   Nii   arvas   ka   ristlejal   “Norfolk”   asuv
kontradmiral Wake-Walker, kes oli nььd  jддnud  Briti  sхjalaevade  vanemaks
komandцriks. Sest  admiral  Lancelot  Holland  oli  kadunud  merepхhja  koos
“Hoodiga”   nii   nagu   ka   viimase   umbes    1400-liikmeline    meeskond
(meresхjakirjanduses kohtab  mitmeid  erinevaid  arve).  “Hoodilt”  pддsteti
vaid kolm meest – madrus Tilburn, signalist Briggs ja meresхjakooli  kursant
Dundas. Ka “Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa lдinud.
  Briti laevastiku ьhe tuntuima laeva hukkumine sundis  Briti  Admiraliteeti
koondama kхiki kдepдrast olevaid  jхude  “Bismarcki”  hдvitamiseks.  Admiral
Wake-Walker sai kдsu “Bismarcki” mitte  radariekraanidelt  kaotada,  admiral
Tovey  vхttis  oma  laevadega  suuna   “Bismarcki”   edasiliikumisteele   ja
sinnasamasse  suundus veel hulk  suuri  sхjalaevu.  Lahingulaev  “Ramilles”,
mis saatis konvoid Halifaxi, sai  kдsu  oma  konvoid  maha  jдtta  ja  tulla
“Bismarcki” jahtima, lahingulaev “Revenge”  sai  aga  kдsu  Halifaxi  merele
sхita. Giblartari sхitis ookeanile nn. Laevastikukoondis  H,  kuhu  kuulusid
lahinguristleja  “Renown”,  lennukandja   “Ark   Royal”   ja   kergeristleja
“Sheffield”. Lahingulaev “Rodney”, mis asus Iirimaa ja Grццnimaa vahel,  sai
kдsu vхtta kurss edelasse. Ookeanil sхelus ka ristlejaid ja hдvitajaid  ning
Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist “Bismarckile” vхttis  ьhtekokku
osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat,  12  ristlejat  ja
paarkьmmend hдvitajat.
  “Bismarck” oli lahingus saanud 2–3 tabamust 356-mm mьrskudega,  neist  ьhe
vццris olevasse kьtusetanki. See  hakkas  tugevasti  lekkima,  jдttes  Saksa
lahingulaeva  kiiluvette  selgesti  nдhtava  хlijдlje.  Ьhtlasi  vдhenes  ka
“Bismarcki” vхimalik sхidukaugus.  Seetхttu  otsustas  admiral  Lьtjens,  et
avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei pьrgita,  vaid  vхetakse  kurss
Prantsusmaa rannikule St-Nazaire’i sadamasse. Sama  pдeva  хhtul  kell  kuus
sхitsid “Bismarck” ja “Prinz Eugen”  lahku.  Seda  selleks,  et  “Bismarcki”
reetlik хlijдlg jдlitajaid vдhemalt “Prinz Eugeni” kannule ei  juhataks.  Et
sakslasi  vahetult  jдlitavad  admiral  Wake-Walkeri  ristlejad  ei  mдrkaks
“PrinzEugeni” kadumist, pццras admiral Lьtjens “Bismarcki” jдlitajale  vastu
ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi  ei  saanud,  kьll  aga
saavutas  Lьtjens  oma  eesmдrgi  –  “Prinz   Eugen”   kaduski   mдrkamatult
silmapiiri taha.
   24.  mail  pealelхunal   andis   admiral   Tovey   kдsu   lennukikandjale
“Victorious”  sхita  koos  nelja  ristlejaga  100  miili   kaugusele   Saksa
laevadest  ja  rьnnata  “Bismarcki”  torpeedolennukitega.  See  laevadegrupp
kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui  “Bismarckini”
oli  jддnud  veel  120  miili,  tхusid  lennukid  хhku.  Teele  lдks  ьheksa
torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”.  Viimastel  ei  olnud
torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena.  Vaatamata  ццpimedusele
ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja pдrast keskццd  saadi  temasse  ьks
torpeedotabamus, mis,  tхsi  kьll,  eriti  rasket  vigastust  ei  tekitanud.
Pilkases  ццs  lendavad  “Swordfishid”  leidsid  “Victoriousi”  raadiomajaka
jдrgi oma emalaeva ja maandusid хnnelikult; kadunuks jдi kaks “Fulmarit”.
  Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil”  veel  ьks  lьhike  tulevahetus
Wake-Walkeri  ristlejapaariga.  Sakslastel  хnnestus   jдlitajad   kaugemale
peletada   ja   kell   3.06   kaotasid   need    jдlle    “Bismarcki”    oma
radariekraanidelt.
  Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad  lennukid  ning  laevad
otsisid “Bismarcki”  meeleheitlikult.  See  aga  suundus  esialgu  Hispaania
ranniku suunas, et olla vхimalikult kaua vдljas  Briti  saartel  baseeruvate
luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul  kella  10.30
paiku mццdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant  umbes  100
miili  kauguselt.  Veerand  tundi  hiljem  sai   admiral   Tovey   Londonist
Admiraliteedist  raadioteate,  et  Briti  raadioluure   on   kinni   pььdnud
“Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jдrgi vдlja peilinud  ta
asukoha. See  nдitavat,  et  “Bismarck”  on  ilmselt  asunud  suure  kaarega
tagasiteele, vхttes suunas Fддri saarte ja Islandi  vahele.  Muidugi  keeras
admiral Tovey nььd ka oma laevadel otsa ьmber ja kiirustas  teatatud  suunas
teele. Sinnapoole pццrasid oma ninad  jдrgnevail  tundidel  mitmed  teisedki
laevadegruppid.
  Tegelikult oli aga Admiraliteedist  saadud  teade  vale  –  kohalesaadetud
lennukid ei  avastanud  vдljapeilitud  ega  selle  lдhikonnas  “Bismarckist”
jдlgegi. Jдllegi jдi vaid ьle oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi  on
vхtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pдid”  kaldus  nььd  pдrast  pikka
analььsi arvama, et kьllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule,  sinna,
kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja  25.  mail  хhtul
kell kuus said ookeanil olevad Briti  laevad  uue  instruktsiooni  –  otsida
“Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale pццrdus  ka
Home Fleet’i juhhataja admiral Tovey oma  lipulaevaga,  kuid  selleks  ajaks
oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jддnud. Muidugi ei teadnud  admiral
Tovey ise sellest.
  “Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul  kell  10.30.
“Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”.  Saksa  lahingulaevalt  avati
selle  suunas  tihe  хhutхrjetuli,   kuid   vigastatud   lennukilt   saadeti
radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.
  Osutus,  et  koondis  H,  kuhu  peale  lennukandja  “Ark  Royal”  kuulusid
mдletatavasti veel lahingurisleja  “Renown”  ja  kergeristleja  “Sheffield”,
oli vaid 70 miili  “Bismarckist”  ida  pool.  Lahinguristleja  “Renown”  oli
relvastatud kuue  381-mm  suurtьkiga  “Bismarcki”  kaheksa  samakaliibrilise
vastu, soomuskate  oli  aga  “Renownil”  “Bismarcki”  omast  kindlalt  хhem.
Seetхttu  ei  usaldatud   “Renowni”   “Bismarckiga”   kahevхitlusse   saata.
“Bismarcki” lдhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see  “Bismarcki”
manццvreid oma raadolokaatoriga jдlgiks.
  Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal”  14  torpeedolennukit
ja  vхtsid  suuna  “Bismarckile”.  Lahingupalavikus  aga  satuti   rislejale
“Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle  peale  vдlja.  “Sheffieldi”  mehed
pддsesid siiski vaid paraja ehmatusega.
  Sama pдeva хhtul kell kuus sai lahingulaev “Rodney”  kokku  admiral  Tovey
lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja  veidi  tagapool.
Lдheduses olid teatavasti  veel  lahingurisleja  “Renown”  ja  lennukikandja
“Ark Royal” ning need neli laeva olidki kхik need suured  Briti  sхjalaevad,
mida “Bismarcki”-vastase lццgijхuna vхis arvestada. Sest  kolm  suurt  laeva
olid kьtusepuuduse дhvardusel jahi  lхpetanud  –  lahinguristleja  “Repulse”
oli juba 25. mai lхuna paiku suundunud  Islandile,  lahingulaev  “Prince  of
Wales” oli sama pдeva pealelхunast  ja  lennukikandja  “Victorius”  26.  mai
lхunast vхtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja  “Revenge”  olid
aga sadu miili  “Bismarkist”  ning  Tovey  laevadest  lддne  pool  ja  nende
kohalejхudmisega lahingusse ei saanud  arvestada.  “Bismarcki”  kaugus  tema
tхenдolisest sхidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba  jдrgmise
pдeva, 27. mai хhtuks olnuks ta kohal.
  Arvestanud kхiki  neid  asjaolusid,  tuli  admiral  Tovey  pessimistlikule
jдreldusele, et kui eeloleval ццl ei хnnestu “Bismarcki”  kiirust  vдheneda,
siis jдrgmisel ei ole teda enam mхtet lahingulaevadega jдlitada  –  niikuini
lдheb “Bismarck” eest дra!
  Seepдrast tegid 26. Mail Ёhtul kella 20.47 ja  21.15  vahel  “Arc  Royali”
torpeedolennukid uue rьnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see  edukas  –
13 vettelastud torpeedost tabasid kaks  mдrki.  Ьks  torpeedo  pхrkas  vastu
pardasoomust ega teinud laevale erilist viga,  teine  aga  sattus  ahtrisse,
kus vigastas sхukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli  otsustatud  –  ta
kiirus langes ja manццverdusvхime vдhenes.
  Vaevalt sai torpeedolennukite rьnnak  lхpetada,  kui  pдrast  22.30  algas
viie hдvitaja torpeedorьnnak “Bismarckile”. See oli  4.  Hдvitajale  flotill
kommodoor  Viana  juhatusel,  kuhu  kuulusid  Briti   hдvitajad   “Cossack”,
“Maori”, “Sikh” ja  “Zulu”  ning  inglaste  poolt  Poola  eksiillaevastikule
antud  “Piorun”.  Polteist  tundi  kestnud  torpeedorьnnaku  tulemusel   sai
“Bismarck” tхenдoliselt kaks  torpeedotabamust,  mis  veelgi  vдhendasid  ta
lahinguvхimet.
  27. mai hommikul  liikus  “Bismarck”  veel  vaid  vaevaliselt  8-sхlmelise
kiirusega. Nььd хnnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega  “King  Georg
V” ja “Rodney” lдhedale  sхita.  Kell  8.47  avati  “Rodneylt”  tuli,  minut
hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtьkid ja veel  minuti  pдrast
ka  “Bismarcki”  omad.  Saksa  sхjalaevad  olid  alati  silma  paistnud  oma
suutьkitule tдpsusega ja ka seekord nдis algul, et kohe-kohe  saab  “Rodney”
pihta.  Kuid  siis  hakkasid  “Bismarcki”  suurtьkitule  tдpsus  ja  tihedus
vдhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15  paiku  pхles  ta  juba
nagu jaanituli.
  Admiral Tovey kдskis suurtьkitule lхpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam  ei
tulistatud, sхitis talle  lдhedale  raskeristleja  “Doorsethire”  ja  laskis
Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ьks  torpeedo.  Kell
10. 36 lдks “Bismarck ьmber ja uppus. Ellujддnud sakslased  on  vдitnud,  et
“Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mьrskude ja torpeedode  tagajдrjel.  Ta
olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste  kдtte
ei satuks.
  Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja  surnud  saksa  meremeest.  Pддses
vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vдlja ristleja “Dorsetshire” ja  hдvitaja
“Maori”. Kolm meest vхeti hiljem  Saksa  allveelaeva  U  74  ja  kaks  meest
ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.
   Tallinnas  elav  vanahдrra  Voldemar   Grossberg   mдletab   omaaegsetest
sхjamehelugudest,  et  hiljem  olevat  paar  “Bismarcki”  meeskonna   liiget
kummipaadis Prantsusmaa randa jхudnud, kuid sakslased olevat  ise  nad  maha
lasknud. Meestele pandud sььks, et nad oma laeva  enne  lahingu  lхppu  maha
oli jдtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!
  Samal ajal kui kдis eespool kirjeldatud klaperjaht  “Bismarckile”,  sхitis
ristleja “Prinz Eugen”  segamatult  lхuna  poole.  26.  Mail  jхudis  ta  40
pхhjalaiusele Assooridest lддne pool, kus  kohtus  Saksa  tanklaevaga.  4000
tonni kьtuse ьmberpumpamine vхttis aega mitu pдeva ja alles  29.  Mail  lдks
“Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni хhtul jхudis ta Bresti.



  “Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali



  1942. aastal talvel,  pдrast  ebaхnnestunud  pealitungi  Moskvale,  hakkas
Hitler  kartma  vхimalikku  Briti  dessanti  Norrasse.  Et  seda  takistada,
otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt  edasi  Norra  vetesse
eelnevate  seikluste  tagajдrjel  Prantsusmaa  sadamasse  Bresti   kogunenud
suured Saksa sхjalaevad – lahingulaevad “Scharnhorst”  ja  “Gneisenau”  ning
raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu дrahoidmise  kavatses  Hitler
neid  laevu  kasutada  Nхukogude  Liidu  pхhjasadamaisse  minevate  konvoide
purustamiseks.
  Saksa merejхudude ьlemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani  vastu,
ta vдitis, et sel juhul hхlbustuks ja odavneks tunduvalt  Inglismaa  ja  USA
konvoiteenistus  Atlandil,  sest  inglased  ei  pruugi  enam  oma  konvoisid
lahingulaevade ja lennukikandjatega  saata.  Kuid  loomulikult  jдi  Hitleri
sхna peale.
  Fьhrer’i kдsu kohaselt tuli laevad Norrasse viia  lьhimalt  teed  mццda  –
lдbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega ьmber Inglismaa  ja
Iirimaa sхit oleks tдhendanud kaugelt suuremat  kьtusekulu  ja  nagu  nдitas
“Bismarcki” hukkumise  lugu,  polnud  kaugeltki  ohutu.  Seejuures  arvestas
Hitler, et suur osa teekonnast, mis  jддb  Inglismaa  lдhivetesse,  хnnestub
lдbida ццpimeduse katte all, pealegi on sealsetes  vetes  talvel  ka  pдevad
ajal tavaliselt halb nдhtavus.
   Ьksikasjalise  lдbitungiplaani,  mis  sai  koodnimeks  “Zerberus”,   pidi
koostama Brestis asuva  eskadri  juhataja,  viitseadmiral  Otto  Ciliax.  Ta
valmistaski operatsiooni pхhjalikult ette. Brestist pidi teele  asutama  11.
Veebruaril kell 19.30.  Sel  ajal  olnuks  juba  kьllalt  pime,  et  laevade
lahkumist ei mдrkaks  Bresti  lдhistel  tiirutavad  Briti  luurelennukid  ja
allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg,  polnud  karta  ka  kuuvalgust.
Pealegi langes farvaater enne lдbi traalida. Valgel ajal pidid  suuri  laevu
vastase  allveelaevade   ja   torpeedokaatrite   eest   kaitsma   hдvitajad,
torpeedokaatrid, allveelaevahдvitajad, valvelaevad ja  valvekaatrid;  pommi-
ja torpeedolennukite eest aga hдvituslennukid.  Tдhtsamatesse  kursimuutmise
kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.
   Sakslaste  ettevalmistused  Kanali  lдbimiseks   ei   jддnud   inglastele
mдrkamata.   Luurelennukeit   nдhti   traalereid    tegutsemas    faarvaatri
traalimisel ning juba pandi lennukeilt  ja  miiniveeskjalt  sakslaste  poolt
miinidest puhastatud teele Belgia  ja  Hollandi  vetesse  uusi  magnetmiine.
Lahinguvalmis   seati   torpeedo-    ja    pommilennukid,    hдvitajad    ja
torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vдljasхidupдeva inglased ei  teadnud  ja
see otsustaski asja.  Ja  ega  inglased  olnudki  pдris  kindlad,  et  Saksa
laevade tee just lдbi Inglise kanali  lдheb.  Ei  vдlistatud  vхimalust,  et
selle tee  traalimine  on  vaid  pettemanццver,  tegelikult  aga  kavatsevad
sakslased tungida lдbi Giblartari  Vahemerre,  toeks  Itaalia  laevastikule.
Seetхttu  seadis  Giblartari  baasis  asuvate  Briti  merejхudude   juhataja
admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.
  11.  veebruari  хhtul,  just  enne  planeeritud  vдljasхitu,  tegid  Briti
lennukid хhurьnnaku Bresti sadamale.  Seetхttu  laevade  vдljasхit  viivitus
ьle tunni ja algas alles kell 20.45. Цц oli tхepoolest  kottpime  ja  taevas
pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil  radar
rikki lдinud ja ta lendas baasi. Teda vдljavahetav lennuk aga jхudis  kohale
kell 21.30, kui Saksa laevad  olid  juba  ьmber  Ouessant’i  saare  kirdesse
pццrdunud. Laevu ei  mдrganud  ka  Ouessant’i  saarest  ida  pool  patrulliv
luurelennuk, kuna ka sellel oli tol хhtul radaririke,  ja  merele  vдljuvaid
Saksa  laevu  ei  mдrganud  ka  Bresti  sadama  ees  vahti  pidevalt   Briti
allveelaevast “Seelion”.
  Sakslased liikusid algul lддnde  ja  siis  kirdesse.  Ees  sхitis  admiral
Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle  jдrel  “Gneisenau”  ja  lхpus  “Prinz
Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hдvitajat  ja  kolm  torpeedopaati.
Avamerel sхideti 27-sхlmelise kiirusega. Hommikul kella viie  paiku  mццduti
Kanalisaartest pхhja pool ja kell 5.15 vхeti kurss otse itta.
  Kell  9.15,  kui  laevad  olid  mццdunud  Le  Havre’ist,  keerati  jдrsult
kirdesse. Hakati lдhenema Inglise kanali kitsamaile osale,  Doveri  vдinale,
admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning  kьmme
torpeedokaatriga.  Kell   9.20   hakkasid   Kanali   kaldal   olevad   Saksa
raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli  aga  tehtud  viimase
paari nдdala jooksul  hulk  kordi,  ei  pццranud  inglased  sellele  erilist
tдhelepanu.
   Umbes  samal  ajal  avastasid  kaks  Dooveri  vдina   kohal   patrullivat
“Spitfire”-tььpi hдvituslennukit merel hulga vдikesi Saksa  sхjalaevu.  Kell
10.20 tegid inglased siin tдiendavad хhuluuret ja  ьks  “Spitfire’i”  piloot
kandis ette, et  on  avastanud  20  –  30  laevast  koosneva  konvoi.  Saksa
eskaadris oli sel ajal tхesti 30 laeva, kuid paistab, et Briti  lendurid  ei
hiilanud  sхjalaevade  tььpide  tundmisega.   Kell   10.42   lendasid   kaks
“Spitfire’it” otse ьle Saksa lahingulaevade mastide.
  Selleks ajaks oli ammu pдevavalge, kuid madal pilvitus ja  halb  nдhtavus.
Ciliaxi laevade kohal  tiirutas  alatasa  16  Saksa   hдvituslennukit.  Kuna
nende lennuaeg oli  piiratud,  vaheldusid  nad  pidevalt  ja  ьhtekokku  oli
operatsioonisks   “Zerberus”    eraldatud     250    hдvituslennukit.    Ьks
lennuvдeohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku  ja  lennuvдe
vahel oli seekord loodud korralik koostцц.
  Alles  kella  11.30-ks  jхudsid  inglased  oma   hдvituslendureilt  saadud
andmeid analььsides jдreldusele, et Dooveri vдina  lдbivate  laevade  hulgas
on  ka  lahingulaevad.  Hakati  valmistuma  neile  lццgi  andmiseks.   Kella
kaheteistkьmne paiku aga lдbisid Saksa laevad vдina  kхige  kitsama  osa  ja
hakkasid Inglismaalt eemalduma.
  Nььd  lхpuks  lдks  kдima  ka  inglaste  sхjamasin.  Kell  11.55  vдljusid
Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem  jхudsid  nad  Saksa
laevadeni, kuid neil ei jдtkunud surmapхlgust, et eskortlaevade rivist  lдbi
murda ja lahingulaevade lдhedale jхuda. Kaugelt vдljalastud torpeedodest  ei
tabanud  aga  ьkski  madagi.   Kell   12.25   saadeti   merele   veel   kolm
torpeedokaatrit. Need leidsid ettenдhtud piirkonnas vaid Saksa  eskortlaevu,
lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja  mootoririkked  sundisid
neid peagi oma otsinguid lхpetama.
   Kell  12.45  jхudsid  Saksa  laevadeni   ka   kuus   vana   kahetiivalist
torpeedolennukit “Swordfish” kьmne hдvituslennuki  saatel.  Hдvituslennukeid
pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud  vaenlast  merel  ьles.  Saksa
laevade дgedas tхkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod  vette,  kuid
ьkski neist ei tabanud. Kхik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid  sakslased
alla.
  Londonist 80 kilomeetrit kirde poole  jддvas  Harwichis  baseerus  kuus  I
maailmasхja ajal ehitatud hдvitajat. Kell  11.56  said  needki  kдsu  merele
minna. Ьsna pea tossutasidki  hдvitajad  “Cambell”,  “Mackay”,  “Vivacious”,
“Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel  ida
suunas – punkti, kus  tььrimeeste  arvestuste  kohaselt  pidid  nad  kohtuma
Saksa laevadega.  Hдvitajal  “Walpole”  tuli  mingi  vigastuse  tхttu  baasi
tagasi pццrduma ja teekonda jдtkasid viis laeva.
  Samal ajal kui  kommodoor  Pizey  hдvitajad  sakslasi  ьllatama  rьhkisid,
sхitis “Scharnhorst” Ostendest pхhja pool kell 14.31  miinile.  Nii  suurele
laevale ei tдhendanud ьks  miiniplahvatus  veel  midagi  katastroofilist  ja
pдrast leki lokaloseerimist jдtkas ta poole tunni pдrast teekonda.  See  aga
tдhendas seda, et kui Briti hдvitajate vaatlejad kell 15.43  Saksa  laevu  4
miili pealt silmaga  seletama  hakkasid,  leidsid  nad  ettearvutatud  kohal
suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja  “Prinz  Eugen”  eest.  “Campbell”,
“Vivacious”  ja  “Worcester”  lдksid  rьndama  lahingulaevu,   “Mackay”   ja
“Whitshed” aga ristlejat. Sakslased  avasid  tхkketule  ja  neili  hдvitajat
saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt  ning  ei  tabanud.  Hдvitaja
“Worcester” ьritas lдhemale sхita,  kuid  sai  tabamuse  280-mm  mьrsuga  ja
suutis ainult imekombel baasi  tagasi  jхuda.  Ьlejддnud  hдvitajad  jхudsid
tagasi vigastumatuina.
  Peaaegu ьheaegselt Briti hдvitajate torpeedorьnnakuga rьnnati Saksa  laevu
ka хhust. Kuid vдljalennanud 242 pommilennukist leidsid  vastase  ьles  vaid
39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka ьlejддnud  24  ei  saavutanud
ьhtegi pommitabamust.  Ja  kui  nad  oleksidki  saanud  mхne  pommiga  Saksa
suurtele laevadele pihta, ega see  sakslaste  teekonda  oluliselt  ei  oleks
hдirinud.  Sest  Inglise  pommilennukeil  olid  seekord   kaasas   tavalised
fugasspommid, mis oleksid lхhkunud vaid laevade  pealisehitisi,  soomustekke
lдbimata. Soomus lдbistavaid pomme ei olnud mхtet kaasa  vхtta,  sest  neile
soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks  tuleb  neid  pomme  visata
kхrgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tхttu vхimatu.
  Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka  17
pommitajad kaitsnud hдvituslennukit.
  Kella  15.30  ja  17.40  vahel  rьndasid  Saksa  laevu  ka  mitmes  grupis
kohalelennanud Briti  merelennuvдe  torpeedo-  ja  pommilennukid,  kokku  30
lennumasinat. Ka need rьnnakud  lхppesid  tulutult,  rьndajad  ise  kaotasid
kaks lennukit.
  Peagi vхttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust  jдrjest  enam  eemalduvad
Saksa laevad kaitsva hхlva alla, varjates neid Briti  lennukite  eest.  Kuid
mitte miinide eest. Kell 19.55 sхitis nььd juba  Hollandi  ranniku  lдhistel
liikuv  “Gneisenau”  miinile,  kuid  pдrast  lьhikest  peatust  jдtkas   25-
sхlmilise kiirusega teekonda.
  Kell 21.34 sхitis “Scharnhorst” teist  korda  miinile,  saades  nььd  juba
tхsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne  turbiin  jдi
seisma. Kell 22.23 jдtkas ta aeglaselt kдigul teekonda.
   13.  veebruari  varahommikul  jхudis   “Scharnhorst”   Wilhelmshavenisse,
“Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus”  oli
lхppenud.
  12. veebruari  ebaedust  raevunud  inglased  vandusid  kдttemaksu  ja  see
хnnestuski. Ццl vastu 17. Veebruari  sai  Kielis  dokki  pandud  “Gneisenau”
pihta raske pommiga, mis tabas ta vццriosa. Jдrgnev tulekahju ja  laskemoona
plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi.  Esialgu  ьritati  laeva
remontida,  kuid  1943.  Aasta  jaanuaris   loobuti   sellest.   “Gneisenau”
pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jдeti seisma. Suurtьkid vхeti maha  ja  viidi
Atlandi vallile –  kindlustusvццndile  Atlandi  ookeani  ja  Inglise  kanali
rannikul, mis pidi  takistama  Inglise-Ameerika  vдgede  sissetungi  Euroopa
mandrile.



                          “Scharnhorsti” hukkumine



1943.  aasta  jхulude   eel   liikus   Norra   merel   ja   Barentsi   merel
vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril  vдljus  Inglismalt  konvoi  JW
55B,  mis  sхitis   Murmanskisse,   23.detsembril   aga   lдks   Murmanskist
vastassuunas  teele  konvoi  RA  55A  .  Esimesse  kuulus  19  ja  teise  22
transpordilaeva, vahetuks kaitseks  oli  mхlemal  konvoil  kьmme  hдvitajat,
esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.
  18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi  katteks  Murmanskist
vдljunud  Inglise  eskaader,  mis  oli  sinna  jхudnud  kaks  pдeva  tagasi.
Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica”  ja
neli hдvitajat Home Fleet’i ьlemjuhataja admiral  Bruce  Fraseri  juhatusel.
23.  detsembril  vдljus  mхlema  konvoi  katteks  Murmanskist  veel  teinegi
Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk”  ning  kergeristleja
“Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.
  Murmanskisse mineva  konvoi  avastati  Saksa  luurelennuk  22.  detsembril
Fддri  saarte  juures.  Jдrgmise  pдeva  hommikust  hakkasid   luurelennukid
konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa хhuluure ei  mдrganud  aga  ei
lддnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades  seda,
kдskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hдvitajal minna  ьle  konvoisse
JW  55B.  Nхrgendatud  kaitsega  konvoil  RA  55A  kдskis  ta  sхita  lддnde
Karusaarest pхhja poolt, 14 hдvitajani tugevdatud kaitsega  konvoil  JW  55B
aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mццduda Karusaarest lхuna poolt.
  Esimese jхulupьha, 25. detsembri pealelхunal sai Alta fjordis  asuv  Saksa
laevastikukoondis  suuradmiral  Dцnitzilt  kдsu  merele   minna   ja   peagi
Karusaare juurde jхudev konvoi JW 55B  uputada.  Kell  19.00  lдksidki  Alta
fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst”  ja  viis  hдvitajat  kontradmiral
Erich Bey ьldjuhatamisel.
   Meri  oli  tormine  ja  lisaks  sellele  tuleb  arvestada,  et  jдrgnevad
sьndmused hargnesid 72 pхhjalaiusest pхhja pool, kus sel ajal oli  polaarцц.
Ainult sьdapдeval, kui pдike oli kьmmekond kraadi horisondi  taga,  on  seal
umbes neli tundi videvikku.
  26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser  Admiraliteedilt  raadioteade,
et  “Scharnhorst”  on  tхenдoliselt  merel.   On   vхimalik,   et    Inglise
raadioluure oli kinni  pььdnud  keskцц  paiku  admiral  Bey  saadetud  teate
Dцnitzile, et vхib-olla tuleb tormi tхttu hдvitajad tagasi saata ja  konvoid
rьnnata ainult “Scharnhorstiga”.
   Kell  8.40  hommikul  saatis  admiral   Bey   oma   hдvitajad   lahkrivis
“Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey  arvas,  et  on  jхudnud  juba
konvoi kursile, ja  “kammis”  edelasuunda,  samal  ajal  aga  mццdus  konvoi
paralleelkursil parempoolsest Saksa hдvitajast 15 miili kauguselt.
  Samal ajal kui Bey oma hдvitajad  laiali  saatis,  avastas  “Scharnhorsti”
Burnetti lipulaev ristleja “Belfasti”  raadiolokaator  18  miili  kauguselt.
Ristlejad sхitsid lдhemale ja kui vahemaa oli vдhenenud  7  miilini,  laskis
“Belfast” “Scharnhorsti”  pihta  valgustusmьrsu.  Kell  9.29  kдskis  Fraser
konvoil pхhjasuunda pццrduda ja konvoi kaitselaevastikust  neljal  hдvitajal
ristlejaile abiks minna.
   “Scharnhorst”  ei  vastanud  ristlejate  suurtьkitulele.  Inglise   mьrsu
tabamus lхi puruks ta radari ja vццrikahurite kaugusmххtja ning admiral  Bey
otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi  oli  Beyl  kдsk  suurte
sхjalaevadega lahingut  pidada  ainult  ддrmisel  vajadusel.  Arendades  30-
sхlmelist kiirust, jдttis ta ristlejad  kaugele  maha,  sest  sellise  kхrge
lainega ei teinud ristlejad mitte ьle 24  sхlme.  Sхitnud  esialgu  kagusse,
pццrdus “Scharnhorst” peagi pхhja, sest  ta  retke  eesmдrk  oli  ju  ikkagi
konvoi hдvitamine, et lддnest tulev varustus idarindele ei  jхuaks.  Ilmselt
oli vahepeal admiral Beyni jхudnud raadioteade, mille kella ьheksa ajal  oli
kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus  teatati  konvoi  JW  55B
asukoht ja kurss.
   Loobunud  “Scharnhorsti”  lootusetust   jдlitamist,   pццrdusid   Inglise
ristlejad loodesse ja lдhenesid konvoile. Kell 10.40  ьhinesid  ristlejatega
neile toeks saadetud hдvitajad.
  Teadmata, et “Scharnhorst”  on  pхhjakursile  keeranud,  sai  konvoi  kell
12.00 kдsu vхtta  kurss  kagusse  Koola  lahele.  Ristlejad  olid  sel  ajal
konvoist  11  miili  ida  pool.  Viis  minutit  hiljem  avastas   “Belfasti”
raadiolokaator  “Scharnhorsti”  uuesti,  seekord  15  miili  pealt.   Laevad
sхitsid lдhenemiskurssidel ja kell 12.21  avasid  ristlejad  6  miili  pealt
tule.  Kaasasoevad  neli  hдvitajat  saadeti  torpeedorьnnakule,  kuid  kuna
“Scharnhorst” tagasikursile pццrdus, ei saanud hдvitajad talle  torpeedolasu
kaugusele. Saksa hдvitajad olid selleks ajaks tulutu  “kammimise”  lхpetanud
ja  kogunenud  varem  kokkulepitud  paika  umbes  23   idapikkusel   ja   74
pхhjalaiusel, mis jдi alanud lahingust 18 miili  lхuna  poole.  Seal  jхudis
nendeni admiral Bey  kдsk  otsida  konvoid  lддne  poolt.  Kella  ьhe  paiku
mццdusid  Saksa  hдvitajad  konvoist  umbes  8  miili  lхuna  poolt   midagi
mдrkamata. Lддnde  liiguti  kuni  kella  14.18-ni,  mil  hдvitajaid  juhatav
merekapten Johannnesson sai admiral Beylt kдsu Alta fjordi tagasi sхita.
  Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil”  sai  280-
mm mьrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtьki  torn,
samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41  kдskis  admiral
Burnett tulistamise lхpetada ja vastast  jдlgida  ainult  raadiolokaatoriga.
Polnud  mхtet  oma  ristlejaid  raskete  Saksa  mьrskude  alla  saata,  sest
arvestus nдitas, et peagi jхuab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke  of
York”.
  Nii olegi. Meremeeste  keeles  sьd-ost-osti  liikuv  “Scharnhorst”  jхudis
“Duke of Yorki” radari vaatevдlja kell 16.17. Selleks ajaks oli  ilm  uuesti
pime  ja  “Scharnhorstilt”  ei  mдrganud  oma  peavaenlase  lдhenemist.  Kui
lahingulaevade vahemaa oli vдhenenud 6 miilile, lasti “Duke of  Yorkilt”  ja
“Belfastilt”  Saksa  lahingulaeva  kohale  valgustusmьrsud,  seejдrel  avati
Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt  “Jamaica”  tuli  ka
lahingumьrskudega.
  “Scharnhorsti” oli tabatud  ootamatult.  Kulus  mitu  minutit,  kuni  seal
suudeti mддrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada  vastustuli.
Kell 17 avasid tule ka lдhemale jхudnud ristlejad  “Norfolk”  ja  “Belfast”.
Ristleja  “Sheffieldil”  oli  vigastada  saanud  ьks  sхuvхll  ja  edasisest
lahingust ta osa ei vхtnud.  “Scharnhorst”  vхttis  kursi  itta  ja  Inglise
laevad hakkasid temast aegpidi maha jддma. Aeg-ajalt  pццrdus  “Scharnhorst”
kaguse, et  tulistada  ka  vццrisuurtьkkidest.  Mхlemad  Inglise  hдvitajate
grupid ьritasid minna torpeedorьnnakule, kuid ikka veel jдtkuvas  tormis  ei
suutnud nad “Scharnhorstile” jдrele jхuda. Kella 17.40-ks olid ka  ristlejad
niivхrd maha jддnud, et “Scharnhorst” vдljus nende  tule  ulatusest.  Jдtkus
vaid lahingulaevade suurtьkiduell. Kuid  kell  18.20  hakkas  “Scharnhorsti”
kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi,  kus  plahvatus  vigastas
aurutorusid  ja  aurulekke  tхttu  turbiinide   pцrded   langesid.   Teisest
mьrsutabamusest  kiilus  kinni  vццrisuurtьkitorn.  Selle  laskemoonakeldris
tekkis tulekahju, mis  kandus  ьle  ka  kхrvalasuva  keskmise  suurtьkitorni
laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada,  pдrast  keldreist  vee
vдljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, vццritorn aga jдigi vakka.
  Kell 18.24 katkestas “Duke  of  York”  tuleandmise,  olles  selleks  ajaks
teinud 52 kogupauka ja  vдlja  lasknud  520  356-mm  mьrsku.  “Scharnhorsti”
katlaruumis  kдis  aga  sel  ajal  kibekiire  remonttцц  laeva  peamehaaniku
korvetikapten Kцningi juhtimisel. Suur osa  vigastusi  saigi  parandatud  ja
laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tхusis aegmццda  25  sхlmeni.  Kuid
paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma pддsemisse,  sest  ta  laskis
teele saata Hitlerile mддratud radiogrammi: “Vхitleme viimse mьrsuni!”
  Vaevalt kьll admiral Beyl oma tхotust tдita хnnestus ja vaevalt ka  Hitler
selle tхotuse tдitmist kontrollida sai. Kindel on  aga  see,  et  vahepealne
kiiruse langus vхimaldas Inglise hдvitajail  “Scharnhorstile”  jдrele  jхuda
ja  torpeedorьnnakule  minna.  Esimestena  tegid  seda  “Duke  of  York”  ja
“Jamaicat” saatvad hдvitajad. Nad lдhenesid  “Scharnhorstile”  paarikaupa  –
“Savage”  ja  “Saumares”  peaaegu  lahingulaeva  kiiluvees,  “Scorpion”   ja
Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili lхuna  pool.  Kahte
esimest hдvitajat mдrgati  “Scharnhorstilt”  juba  kaugelt  ja  avati  nende
pihta  tuli  150-mm  keskmise  kaliibriga  suurtьkkidest.   “Scorpioni”   ja
“Stordi” aga mдrgati lahingulaevalt alles siis, kui need  olid  talle  umbes
miili kaugusel otse vццri ette pццranud. Kui  “Scharnhorst”  oleks  jдtkanud
endist kurssi, oleks ta oma vдikesed vastased vхinud  kogu  oma  allesjддnud
tulejхuga puruks lasta, kuid  selle  asemel  pццrdus  ta  jдrsult  paremale,
pццrates kallalekippujate  poole  ahtri.  Mхlemad  hдvitajad  saatsidki  oma
torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ьks katlaruumi kohta  ja  laeva  kiirus
langes 22 sхlmeni.
   “Scharnhorst”  oli  nььd  pццrdunud  edelasse  ja  jдi  pardaga  enne  ta
kiiluvees tulnud “Savage’i” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili  pealt  lasksid
need nььd vдlja 12 torpeedot, millest 2 –  3  tabas.  “Scharnhorsti”  kiirus
vдhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja  “Jamaicaga”.  Kell  19  avasidki
need uuesti tule. Paarkьmmend minutit  hiljem  avas  tule  ka  kohalejхudnud
ristleja “Belfast”.
  “Scharnhorst” pхle. Jдrjest uutest tabamustest muutusid ta  pealisehitused
vormituks  rauarusuks.  Kell  19.30-ks  oli  kiirus  langenud   5   sхlmeni.
“Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nььd  vдlja  ristlejad  “Belfast”
ja  “Jamaica”,   seejдrel   ka   Burnetti   ristlejaid   saatnud   hдvitajad
“Musketeer”, “Matchiese”,  “Opportune”  ja  “Virgo”.  Ьhtekokku  lasti  koos
eespool  nimetatud  laevadega  “Scharnhorsti”  pihta  vдlja  72   torpeedot,
millest kaheksa tabasid. Tдpseim torpeedokьtt oli ristleja “Jamaica”,  mille
kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.
  See oli lхpp. “Scharnhorst” vajus jдrjest rohkem paremale kreeni.  Admiral
Bey ja lahingulaeva komandцr merekapten Fritz Hinze lasksid end  maha.  Kell
19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lдks ьmber ja uppus.
   Jдrgneva  tunni  jooksul  kammisid   Inglise   ristlejad   ja   hдvitajad
“Scharnhorsti”  hukkumiskohas  merepinda.  Veest  leiti   36   veel   elusat
meremeest  ja  kapten  Hinze  laip.  Lahingulaeval  olnud  2029  mehest  oli
hukkunud 1993.
   Vхidukal  Inglise  sхjalaevadel  oli  kьtust  otsakorral  ja  nad  lдksid
Murmanskisse  tankima.  Sealsed  naftahoidlad  jдid  tьhjemaks  ligi   10000
tonnist masuudist.



                               “Tirpitzi” hukk



  1943. aasta sьgisel  toimetas  Inglise  allveelaev  Pхhja-Norra  rannikule
Alta fjordi lдhistele norralasest leitnandi Petterseni. See  noor  mees  oli
vдrskelt lхpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nььd pikemaks  ajaks  asuma
Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.
  Pettersen leidiski tццkoha ьhe kohaliku ehitusfirma bьroos. Sageli oi  tal
asja fjordi kaldale ja et see ei  tunduks  kaine  mehe  liigse  uudishimuna,
laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse.  Selles  дhmase  nдoga
ringituiajas oli raske kahtlustada  teravapilgulist  luurajat,  kes  hoolega
jдlgis “Tirpitzit”.
   Jдrgnenud  1944.  aasta  talvel  pommistasid  11.   ja   12.   veebruaril
“Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai  vaid  kergeid  vigastusi
ja ta remont lхpetati mдrtsi keskpaigas. Pдrast  katsetusi  sama  kuu  lхpul
oli “Tirpitz”  jдlle  lahinguvalmis.  Petterseni  raadiojaamast  lendas  see
teade Inglismaale.
  30. mдrtsil lдks  Scapa  Flow’st  Norra  merele  kaks  Inglise  laevastiku
eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious”  ja  “Furious”,
4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3  raskeristlejat,  1  kergeristleja
ning 5 hдvitajat. 2. Aprilli pealelхunal  kohtusid  mхlemad  eskaadrid  Alta
fjordist 250 miili loode pool.
  Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks,  kes  saatis
iga  kahe  tunni  tagant  inglastele  ilmateateid.  Ilm  oli  Alta   fjordis
lootustandavalt selge ja цц jooksul lдhenesid  Inglise  laevad  “Tirpitzile”
120 miili peale.  Tдpsemalt  kьll  lдhenesid  kхik  laevad  peale  “Duke  of
Yorki”. Ьlemjuhataja  jдlgis  pommitamisoperatsiooni  eemalt,  pannes  selle
vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore’ile.
  3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid хhku tхusma.  Esimeses
laines lдks teele 21 ьhemootorist  pommitajat  “Barracuda”  hдvituslennukite
saatel. Teises laines, mis lдks teele kell 5.25, oli samuti 21  “Barracudat”
ja 40  hдvituslennukit.  Kьmnel  pommitajal  olid  kaasas  725-kilogrammised
soomus lдbistavad pommid, mis inglaste  arvestuse  kohaselt  1,1  kilomeetri
kхrguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lдbi  lццma.  “Tirpitzi”
ьlateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all  oli  aga  peasoomustekk,  mille
paksus oli 100 – 120 mm.
  Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hдvituslennukid puistasid  sel
ajal kuulirahega ьle “Tirpitzi” хhutхrjesuurtьkkide  meeskondi.  Kohe  tehti
laeva kohale ka suitsukate, kuid oli  juba  hilja  –  lahingulaev  sai  kolm
tabamust soomust lдbistavate  pommidega  ja  kьmmekond  tabamust  vдiksemate
pommidega.  Teisest  lennukilainest  oli  tabamusi  vдhem  –   ьks   soomust
lдbistava pommiga ja viis vдiksemate pommidega.
  Inglaste kaotused olid kahe rьnnaku peale neli lennukit;  sakslased  lasid
alla  kaks  pommitajat  ja  ьhe  hдvituslennuki,  ьks  pommitaja   oli   aga
lennukikandjalt хhku tхusta ьritades vette sulpsatanud ja  koos  meeskonnaga
uppunud.
  “Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust  lдbistavate
pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest  ja
viskasid  soomust  lдbistavad  pommid  alla  200  –  400  meetri  kхrguselt.
Peasoomustekist pommid seetхttu lдbi ei lццnud, vaid  lхhkesid  selle  peal.
Laeva ьlemistes ruumides oli vigastusi palju, seal  algas  tulekahju,  surma
sai 122  meeskonnaliiget.  Pommiplahvatused  raputasid  laevakeret  nii,  et
veealuse osa liitekohtades pudenesid vдlja sinna pдrast  kддbusallveelaevade
rьnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid  tonne
vett ja laeva sьvis suurenes 2 meetri vхrra.  Jдlle  oli  paigast  pхrutatud
ьks   turbiin   ja   osa   katlaid,   ьks   peakaliibrisuurtьki   torn   jдi
liikumisvхimetuna seisma.
  “Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord  kestis  kolm  kuud.
Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi  tihedalt  vastu  kallast
ja piirati mere poolt torpeedovхrkudega.
  Juulikuus  sai  “Tirpitz”  lahingukorda,  kuid  17.  Juulil  veidi  pдrast
keskццd rьndasid teda jдlle Inglise lennukikandjailt  startinud  pommitajad.
Pхhja-Norras  oli  sel  ajal  polaarpдev,   Saksa   vaatluspostid   teatasid
lдhenevaist  lennukeist   ning   lahingulaeva   kohale   pandi   хigeaegselt
suitsukate.  Paksu  tossu  sisse  pommitati  umbropsu  ning   tulu   sellest
pommitamisest ei olnud. Mхni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse,  kuid
loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vхtnud  –  fjordi  kattis
paks ja kхrge udu. (Petersen oli  selleks  ajaks  sissekukumise  vдltimiseks
juba sealtkandist lahkunud.)
  Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor’i juhatusel  –  3
lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12  hдvitajat.  Esialgu  nдis,
et seekordne ettevхtmine jooksis tдiesti tьhja, kuid  pдris  nii  ei  olnud.
Lennukikandjate kaitseks vдljasaadetud suure tegevusraadiusega  “Liberator”-
ja  “Catalina”-tььpi   merelennukid   uputasid   17.   Juuli   хhtul   Saksa
allveelaevad U 347 ja U 361.
  18. augutil lдks admiral Moore Home Fleet’i laevadega  jдlle  Alta  fjordi
poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt  ja  2  eskortlennukikandjat,  1
lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hдvitajat ja mitu fregatti. 22.  Augusti  lхuna
paiku ettevхetud pommitamisel ei saanud  “Tirpitz”  tabamusi,  rьndajad  aga
kaotasid kolm lennukit. Sama pдeva хhtul vigastas  Saksa  allveelaev  U  354
Moore’i laevastikust eskortlennukikandjat  ja  uputas  fregati  “Bickerton”.
Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue хhurьnnaku ja said seekord  kaks
tabamust.  Ьks  725  –kg  soomust   lдbistav   pomm   kukkus   tхesti   lдbi
peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust  lдbistav
pomm kukkus ьhe peakaliibrisuurtьki torni katusele,  kuid  ei  saanud  selle
130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord  alla  viis  lennukit.  Ka
29.  Augustil  ьritasid  lennukid  “Tirpitzi”  veel  kord  pommitada,   kuid
хigeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused дra.
  Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vдikesed  pommitajad
oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda  nii  suurt
sхjalaeva uputada. Pхhja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja  –  see
vabastanuks   Pхhja-Atlandil   liikuvad   konvoid    Saksa    pealveelaevade
kallaletungiohust ja vхimaldanuks saata seni  “Tirpitzit”  valvavad  Inglise
suured sхjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vхitlema.
  Ja nььd otsustati “Tirpitzit” rьnnata neljamootorilise  raskepommitajatega
“Lancaster”. Kuna  need  ei  suudnud  kaks  korda  vajalikku  vahemaad  lдbi
lennata, tehti lepe Vene  vдejuhatusega,  et  ?otimaalt  startinud  lennukid
maanduvad  pдrast  pommitamist  Arhangelski  lдhedal.  Selline   operatsioon
algaski 11.septembril, kui teele lдks 39  “Lancasterit”.  Kuid  Pхhja-Norras
oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale.  15.septembri  koidu  ajal
mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla.  “Tirpitz”
sai ьhe tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks  samasugust  pommmi  lхhkesid  ta
lдhedal. Laeval said vigastada kьtuse- ja хlitankid, nii et  tohutu  хlilaik
valgus mццda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju  ning  ta  vццriosa  sai
tugeva leki. “Tirpitz” oli jдlle teguvхimetu.
  7. oktoobril 1944  lдks  Barentsi  mere  kaldal  paiknev  Vene  14.  armee
rьnnakule  seals  Saksa  19.  mдgikьttide  korpuse  vastu.   12.   oktoobril
vallutati  torpeedokaatreilt  ja  “merekьttidelt”  maandatud  meredessantiga
Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril jхuti lдbi  kitsa  Soomemaa  siilu  –
Petsamo – vдlja Norrasse.
  Alta fjord paiknes neist sьndmustest 300 km lддnes, kuid ei  olnud  teada,
kui  kaugele  venelased  oma  rьnnakuhooga  vдlja  jхuavad,   ja   “Tirpitz”
otsustati varakult lддne poole viia.  Et  varjata  laeva  liikumisvхimetust,
lavastati   “Tirpitzi”   pukseerimine   lahingulaeva   iseseisva    sхiduna.
Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees  sхitvaid  valvelaevu,  puksiiritrossid
olid aga tхmmatud vee alt.
  18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3  miili
lддne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38  “Lancasterit”  talle  pommirьnnaku,
kuid tiheda madala pilvituse  tхttu  ei  saadud  ьhtegi  tabamust.  Rьnnakut
kordasid 12. novembril  hea  nдhtavuse  juures.  Ja  nььd  tuli  lхpp.  Juba
esimesest  tabamusest  5,45-tonnise  “Talboy”-nimelise  pommiga  vajus  laev
vasakule 30  kreeni.  Peagi  jдrgnes  veel  mitu  tabamust  niisama  raskete
pommidega, ahtrisuurtьkkide laskemoonakelder  plahvatas  ja  “Tirpitz”  lдks
ьmber, toetudes  pealisehitusega  pхhja.  Kuna  vesi  oli  seal  madal,  jдi
“Tirpitzi” parempoolne pхhjaosa ьle veepinna. Hukkus 1204  meremeest,  neist
suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti pддsta vaid 82 meest, kes  lдbi
laevapхhja lхigatud augu vдlja ronisid.
  Euroopa suurim sхjalaev oli muutunud vanarauaks.



                                Sissejuhatus



  Tдnapдeval on vдga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid  maailmaajaloos  olid
ka teised mereхnnetused, mis tхid endaga kaasa inimohvreid.
  See teema on valitud, et uurida mхnede suurlaevade ajalugu.


   Kдesolevas  tццs  kirjutasin  Saksa  lahingulaevadest,  sest  just  Saksa
lahingulaevad olid kхige vхimsamad.


  Lahingulaevad olid II maailmasхja peamine mererelv. Neil oli  kхige  parem
soomuskatte ja ka kхige suurem suurtьkkide arv.


“Bismarck” ja “Tirpitz” olid sel ajal maailma  kхige  vхimsamad  sхjalaevad.
“Bismarcki” pikkus oli 150 m ja kхrgus 42.5  m,  s.o.  17-korruselise  hoone
kхrgus. Selle laeva suurtьkid said  lasta  22  miili  kaugusesse,  vaatamata
sellele on need laevad merepхhjal.



                     Kasutatud kirjandus ja muud allikad



Osvald Nilson  “Merelahing”, Tallinn “Koolibri” 1994;


William Manchester “Kruppi relvad”, Tallinn “Eesti raamat” 1974;

Хun Mati  “Lahingud Atlandil ja polaarmeredel 1939 – 1945”,
Tallinn “Olion” 1995;



  ссылка на сайт удаленаcontact://web54.sd54.k12.il.us/schools/keller/jmikes/eur/bis.php

  ссылка на сайт удаленаcontact://www.airartnw.com/bismarck.php



                                  Sisukord



Sissejuhatus …………………………………………………………………. 4
Saksamaast …………………………………………………………………...5
Inglismaas laevastik………………………………………………………….8
Saksa lahingulaevade ookeaniretked……………………………………..11
”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine……………………………………...14
“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi       Inglise
kanali ………………………………………………………………………...23
“Scharnhorsti” hukkumine ………………………………………………..28
“Tirpitzi” hukk……………………………………………………………...33
Kokkuvхte…………………………………………………………………...37
Kasutatud kirjandus ja muud allikad…………………………………….38

Lisad

“Leipzig”, “Deutschland”, “Admiral Scheer”
“Gneisenau”, “Bismarck”
“Tirpitz”, “Prinz Eugen”
“Gneisenau” , “Scharnhorst”
Admiral G. Lьtjens
“Bismarck”, admiral J. Tovey, admiral L. Holland
“Hood”, “Rodney”
“Suffolk”, “Norfolk”
“Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr
“Prince of Wales”
Lдbisхit Inglise kanalist
“Tallboy” pommid



                                  Kokkuvхte


  Tццs on pььtud seletada mхningate sхjalaevade retked. On nдidatud mхned
episoodid II maailmasхjast.
   Mis juhtuks kui ”Bismarckil” хnnestuks tema reid?
  Seda ei tea keegi, me vхime ainult oletada.


-----------------------
[pic]