Uni ja unenaod (estonii)

                          Eesti Kхrgem Kommertskool



                           Psьhholoogia kursusetцц
                              “Uni ja unenдod”



                                               Хppejхud: professor J. Ennulo

                                                        Хpilane: Mark Maslov
                                                                     ХB - 11



                                Tallinn 1998


Sissejuhatus

Eesmдrgiks on avada kursusetцц unenдo olemus vхttes aluseks inimtegevuses
loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Unenдo psьhholoogia


ENNUSTAMINE JA TДHENDUSUNI LДBI AEGADE


   LOODUSRAHVASTE UNENДOD

Professor  K.  Ramul  tsiteerib  jesuiite,  kes  XVIIsajandi  keskel  lдksid
Kanadasse     indiaanlasi     (huroone)      хigesse      usku      pццrama:

,,Unenдgu on oraakel, mille poole kхik need rahvad  pццrduvad  ja  mida  nad
kuulavad; on prohvet,  kes  ennustab  neile  tuleviku  sьndmusi,  K.assandra
(Troojd. kuninga Priamose tьtar,  ennustaja),  kes  hoiatab  neid  хnnetuste
eest, mis neid дhvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik rддgib ьhelt poolt ja unenдgu teiselt  poolt,  siis  vхib  pealik
karjuda nii palju kui tahab — esimesena tдidetakse unenдo kдsk.  Unenдgu  on
sagedasti  eesistujaks  nende  nхupidamistel.   Kauplemist,   kalapььki   ja
kьttimisf alustatakse harilikult unenдo loaga...  Neil  ei  ole  midagi  nii
kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mхne unenдo pдrast. цieti  цelda
— see on huroonide peajumal."
Pхhja-Ameerika irokeesi hхimurьhma kuuluvate t ? e r o k i i d  e  kohta  on
etnograafid mдrkinud, et neil on kombeks  end  ravida  ka  unenдos  juhtunud
ussihammustuse puhul.
Suurjдrvistu ьmbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on  veel  tдnini
alles muistne komme saada unes  juhendeid  haiguse  vastu.  Eelnevalt  tuleb
nдlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata  vaimolevust,  kes  ьtleb
prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele  ravimeetodile,
nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,Ьks suguharu pealik sai kuulda, et keegi  ta  alamatest  oli  unes  nдinud
sugulist vahekorda ьhe tema  tьtrega.  Pealik  nхudis  alamalt  tдie  pruudi
lunaraha selle pхhjendu-sega, et magaja hing oli saanud  naudingu-rahulduse,
mis seaduse jдrgi on vхimalik  ainult,  kui  pealikule  tasutakse  ta  tьtre
hind."
Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nдhtud  karistus  ka
unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ьht Aafrika  rдndurit,  kelle  juurde  tuli
150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja  nхudis  kahjutasu  orja
tapmise eest. Nimelt oli ta nдinud unes, et vххras rдndur  oli  tapnud  tema
orja.
Aafrika k o n  d  e  suguharu  liikmed  jaotavad  tдhendus-unenдgusid  kahte
suurde liiki: tavalised tдhendused ning teade, mille  annab  magajale  surnu
vaim vхi jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unenдgudel enestel on maagide nхiatoimingutes  erakordselt  suur  tдhtsus,
sest pдrismaalaste arvates avaldub nendes nдhtustes surnud maagide tahe."
Polьneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele vдga lдhedased ennustajad, kes nдiteks  Havai
saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma  sisikonna  jдrgi.  Ei  puudunud  ka
unenдoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi  ohutu  eriala.  Herodotos  kirjutab,  mis
juhtus V sajandil e.Kr. skььdi ennustajatega, kui leiti,et nende  ennustused
pole хiged.
,,Erinustajad hukatakse jдrgmisel viisil: vanker  laotatakse  hagu  tдis  ja
hдrjad  rakendatakse  ette;  ennustajatel  kцidetakse  jalad   kinni,   kдed
seotakse selja taha ning  suud  topitakse  tдis  ja  nad  pannakse  haokuhja
sisse. Haod sььdatakse pхlema, hдrjad hirmutatakse lхhkuma ning  kihutatakse
sхitma. Sageli hukkuvad hдrjad koos ennusta-jatega leekides, aga  juhul  kui
tiisel дra pхleb, saavad hдrjad pхgenema ning pддsevad  ainult  pхletustega.
Siin kirjelda-tud viisil pхletavad nad ennustajaid ka teistel  pхhjustel  ja
nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende  poegadele  ka  ei  halastata  ja  kхik
meessoost jдrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."
      Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias,  kus  kolm  korda  eksinud
ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii  on  kirjutatud
sцlkuppide kohta jдrgmist: ,,Nдgijat  nimetatakse  sцlkuppidel  ,,djutsilх".
Ta  nдeb  prohvetlikke  unenдgusid.  Ka  tajьb  ta  дrkvel  paragnostiliselt
ьmbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi  tekib  vajadus  kutsuda  ?amaani
haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta  koju  jддb  ja  haiget  vaatama
tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist  kodunt  lahkub,
pole paranemisloo-tust."
Ka ьks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine.  E.  Aleksejenko
kirjutab:
,,Bangosele omistati vхime teada, kes ammu surnud  sugulastest  peab  tagasi
pццrduma uue inimesena. Nad teatavad  rasedale  naisele  ta  tulevase  lapse
nime."
Ennustati nii unenдgude kui lхkke praksumise iseдrasus-te jдrgi.
Kauaaegsed tavad  on  taassьndide  jдlgimisel  ka  t  u  v  a  ?amaanidel  —
bццnidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Pдrast samaani surma ei lдinud ta hing дra. Tema vхttis enda juurde  taiga
vхi  mдgede  isand,  muutes  ta  kajaks  vхi  millekski  tьhjaks.   Sellesse
perekonda pццrdus pдrilikkuse teel tagasi vaid,, bццn"  (samanistlik  anne).
Erinevalt "sunusest" asub,,  bццn"  pдrast  kandja  surma  kuskil  lдhedases
maakohas. Mхnikord  aga  ei  tulnud  see  esivane-mate  peresse.  Sel  puhul
arvati, et ta on lдinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad  ?amaanid  suutsid  veel  eluajal  ennustada,  kellesse  sugulastest
,,bццn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast  (tengri),  siis  selline
samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bццniks.  (Sama  ettekuju-tus
on ka laamadel.)"
Tхenдoliselt on Tuva  jt.  Altai  piirkondade  uskumuste  mцju  ulatunud  ka
muistsesse  Tiibeti  bццni-religiooni,  mille   pхhjal   veel   tдnapдevalgi
otsitakse  taassьndinud  dalai-laamasid.  Vastupidine  levikutee  on   vдhem
tхenдoline, sest taassьnniхpetus  on  levinud  ьle  kogu  Siberi,  kusjuures
puuduvad mдrgatavad budistlikud mхjud. Vхimalik on ka veel selline  variant,
et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pдrit ьhisest eelkultuurist.
Elusaatust  ennustasid  tuva  ?amaanid  vana-aasta  цhtulveel   sьnnimдrkide
jдrgi.  Tдhtsamaid  mдrke  oli  9.  Mehel  loeti  neid  kellaosuti   suunas,
arvestades  seejuures  12-aastast  loomkalendrit.  Naise  sьnnimдrke   loeti
vastupidises jдrje-korras. Tдpne mдrkide tхlgendus pole teada.
Ka  meie  kaugemal  hхimurahval,  laplastel  ehk  saamidel   on   huvitavaid
ennustuskombeid. Et laplased elavad ьsna hхredalt asustatud  alal,  siis  on
iga kьlalise tulek sьndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures  on
rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapдrane ennete sьsteem:
— kui paelad lдhevad sхlme, tuleb vххraid;
— umbsхlme puhul on tulija vaene;
— tхmbsхlme puhul tuleb rikas;
— kui sхlme lдks nццri ots, ei ela tulija kaua;
— kui sхlm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi  rahvastel,  on  laplaste  rahvausus  paremal  poolel  erinev
tдhendus vasemast.  Nдiteks  kui  sьgeleb  vasem  kдsi,  siis  saad  midagi;
sьgeleb parem kдsi — annad midagi.
Unesьmbolid on laplastel mцneti sarnased teistegi rahvaste omadega.  Nдites:
purunenud tuba vхi ait tдhistab omaste surma;  neiuga  armatsemine  haigust;
kui naine annab midagi, tдhendab see  haigust;  purjusolek  halba  sьndmust;
kui raske haige nдeb end tervena, vхib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tдnini on kдibel  vдljendid
nagu  ,,vaim  tuleb  peale"  (inspiratsiooni  tдhenduses).  Vдljend  ,,meelt
lahutama" tдhendab U.  Masingu  arvates  hingerдndu.  Veel  aastal  1071  on
Novgorodi kroonikas  t?uudi  (eesti)  nхia  transsi  ehk  lхvesse  langemist
kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tдnini sдilinud veel  Lхve  jхe  nimetus.
Viljandi-  ja  Valgamaal  on  olnud.  Lхve-nimelised  kьlad.  Lдti   Henriku
kroonikas on viiteid arbuga  ennustamisele,  mida  toimetati  enne  tдhtsaid
sхjalis-poliitilisi sьndmusi.


   SUMER JA EGIPTUS

Juba  maailma  esimeses  tsivilisatsioonis,  Vana-Sumeris  (hilisema  nimega
Kaldea)  tunti  unenдgude  tхlgendamist.  Selle  jaoks   olid   spetsiaalsed
preestrid.  Nagu  mдrgib  antiikaja  ajaloolane  Strabon,  teati  veel  meie
ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" pхhitдhenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega ьldse tegelesid veel astroloogid  jt.  mantikatundjad.  Sumeri
mantika ьheks erijooneks peab A.  Lehman  vaimkaitsja  vahetut  mхju.  Vana-
Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud  unenдgu.  See  on  pдrit
muistse,  XXIII  saj.  e.Kr.  kirjapandud  ,,Gilgame?i   eepose"   esimeselt
kiilkirjatahvlilt. Unenдo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas  u.
2700 a. e.Kr.) on kьll suur vдgevuselt ja toreduselt, aga ta  rхhub  rahvast
liiga  rдngalt.  Jumalad  otsustavad  luua  talle   vastukaaluks   дlitugeva
loominimese — Enkidu. Templiprostituudi vхlusid kasutades meelitab  Gilgame?
Enkidu mдgedest Uruki linna. Kui nad  on  linna  jхudnud,  ьtleb  prostituut
Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mдgedest alla laskusid, nдgi Gilgame? Uruki linnдs  sind
unes. Дrgates rддkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma nдgin tдna ццsel und. Taevas oli tдis  tдhti.  NaguAnu  (Sumeri
taevajumal — I.S.) sхjavдgi, langes mu peale Inimene, kes sьndinud  mдgedes.
Ma pьiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pььdsin teda  heita,  aga
ta ei kхikunud. Tema vastu tхusis kogu Uruki rahvas. Tema  aga  seisis  nagu
sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hьppasin talle peale nagu  naisele.  Sain
tast jagu  ja  paiskasin  ta  sinu  jalge  ette.  Sina  ju  tahtsid,  et  me
mххdaksime jхudu."
Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes  teab  kхike,
rддgib isandale, Rimat-Helit, kхiketeadja, ьtleb Gilgamesile:
See, keda nдgid keset tдhti  hiiglaslikus  taevas,  kes  nagu  Anu  sхjavдgi
sulle peale tormas, keda sa vхitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on  aus
ja tugev sхber. Ta aitab alati sхpra. Ta jхud saab kuulsaks  ьle  kogu  maa.
Ta jхud on suur nagu Anu sхjavдgi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sхpradeks ja sooritasid  koos
mitmeid vхitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka  Enkidu  unenдgu.  Seal  on  juttu  reisist,
mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on  mainitud  ka  prohveteid.
(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenдdkirjeldust.
Ka  Vana-Egiptuses  olid  preesterprohvetite   koolid,   tunti   sьmboolsete
unenдgude  seletamist,  valmistati  ette  ka  naisprohveteid.  Et  sellisele
tegevusele  suurt  tдhendust  omistati,  nдitab  asjaolu,  et  kuningate  ja
vaaraode  juures  tegutsesid  elukutselised  uneseletajad.  Vanim  unenдgude
seletaja ongi pдrit Egiptusest, 12. dьnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mхni nдide ьldse egiptuse sьmboolikast. Tхusev tдht tдhistas inimese  sьndi,
rхngas mehelikkust, poolkuu  meest  (abikaasat),  kдrg  naist,  ruut  tдiust
(mehe ja naise ьhendus), sььdatud  lamp  hinge,  pдike  head  saatust,  sхlm
abielu, puu oksakoht elujхudu.
Vдrvustest sьmboliseeris helesinine kui  pьha  vдrv  vaimu,  valge  tarkust,
kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi  mддrav  mхju.  Nii  viitab  egьptoloog  J.
Bonwick  oma  raamatus   Napata   linnas   asuvale   monumendile,   kus   on
hieroglььfkirjas  raiutud  kuningas  Aman-Meri-Nout  unenдgu.  Vхimalik,  et
tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dьnastia, 751-656  a.e.Kr.)
egiptusepдrase nimega.
Kuningas olevat ьhel ццl nдinud, et seisab nдoga itta. Temast  mхlemal  pool
on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lхunasse jддvale Etioopiale saab  ta  ka
pхhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas vхtnudki ette sхjakдigu  ja  vallutanud  pхlise  Egiptuse  vaaraode
residentsi — Memphise.
Vanas Egiptuses oli pхhimхte,  et  unenдgusid  saadab  jumal,  kes  vajaduse
korral   lдkitab   ka   uneseletaja.   Head   uned   pдrinevad   taeva-   ja
ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned —  kurjuse,  tormi-  ja  sхjajumalalt
Setilt.
,,Gilgame?i eepose"  jдrel  on  teiseks  ьlesmдrgitud  unenдoks  arvatavasti
Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles  Sfinksi  juurde  jalutanud,  heitnud  prints  magama.  Edasi   seisab
kivitahvlil hieroglььfkirjas jдrgmist:
,,Momendil, mil Pдike oli seniidis, nдgi ta und. Talle  tundus,  nagu  oleks
suur jumal ise temaga rддkinud:
,,Mдrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu,  Khepra  Ra
Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vдheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kьllus  ja
rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult  annetatud  palju  aastaid.  Ma
annan ьlima kхigist asjadest. Selles paigas,  kus  ma  olen,  on  liiv  mind
katnud. Luba, et tдidad mu sьdamesoovi. Siis annetan  ma  sulle  kunsti,  mu
poeg, annetan vхime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis  ta  puhastada  Hormakhule  pьhendatud
sfinksi  tuiskliivast.  Ja  nagu  unenдgu  oli  lubanud,  oli  Thutmosis  IV
valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli  IV-III  saj.e.Kr.  veel  komme  panna  haigeid  peajumal
Serapise templisse magama. Jumal  pidi  end  unes  ilmutama  ja  andma  nхu,
kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust  ьlestхusnud  pьha  hдrja  nimest:
Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.


   VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse  arvatavasti  juba  enne  1000  a.e.Kr.
Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pдrsia sхjad,  Pдrsia
kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati  egiptlastelt  laenatud
jumala Serapise ja arstikunsti  jumala  Asklepiose  templeis  ning  see  sai
nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal  Apolloni
poeg. Apollon on aga  omakorda  peajumal  Zeusi  (Egiptuses  vastas  sellele
Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus хigeks, siis  kingiti  templile  vastava
organi elevandiluust, hхbedast vхi kullast kujutis. Tavaliselt lisati  sinna
veel selgituseks ,,kat onar" — une pхhjal.
Ьheks Kreeka unenдoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose  templis
nдhtus tervistumisunenдod.  II  saj.e.Kr.  kirjutab  Artemidoros  kokkuvхtte
unesьmbolite tхlgendamisest — ,,0neirokritika".
Nдiteks kдsti ьhel haigel unes sььa ,,sхrmi". Uneseletaja preestri  seletuse
kohaselt sхi haige datleid, mida nimetati nende kuju jдrgi ka sхrmedeks,  ja
tervistus.
Ьks rinnapцletikuga  naine  nдgi  unes,  et  oinas  imes  ta  haiget  rinda,
misjдrel see  sai  terveks.  Uneseletaja  kдskis  ravimit  valmistada  ьhest
rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav  on  mдrkida,  et  toodud  nдites  on  rakendust  leidnud  sхnalised
sarnasusassotsiatsioonid.  Artemido-ros  lisab,  et  osa   ,,unenдgusid   on
realistlikud ja iga unenдo seletamisel tuleb arvestada unenдgija isiksust".
Kreeka  arstikunsti  esiisale  Hippokratesele  omistatakse  tдhelepanek,  et
mхnikord avaldub haigus'kцigepealt unes. Usk  unes  saadavaisse  arstlikesse
хpetustesse  oli  nii  tugev,  et  isegi  Makedoonia  Aleksander  nдgi  unes
senitundmatut  ravimtaime,  millega  raviti  terveks  vдepealik  Ptolemaios.
Cicero kirjutab sellest nii:
,,MafcedooTiia Aleksander, magades  ьhes  telgis  oma  sхbr»  Ptolemaiosega,
keda oli tabanud vaenlase mьrginool, nдgi sellist und : tema  juurde  tulnud
madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema.  Sellel  olnud  kдes  suur  omapдrase
kuju ja vдrvusega ravimtaime juur, mida  ta  nдitas  Aleksandrile.  Hommikul
дrgates olnud Aleksandril selle  juure  vдlimus  hдsti  meeles.  Ta  saatnud
sхdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi  ja  Ptolemaios  ning
teised mьrginoolest tabatud sхdurid said terveks."
Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.)  sхbrataril  Aspasial
tekkinud kord haavand  lхuale.  Raviks  aidanud  vaid  rohi,  mida  teatanud
Veenus, kps ilmus tuvi kujul.
Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rддgib Herodotos.
,,Too Agariste (Periklese  ema  —  I.S.)  abiellus  Xanthip-pos  Ariphronose
pojaga ja kui ta хnnistatud seisukorras oli, nдgi ta unes, et  sьnnib  lхvi.
Ja  mхni  pдev  hiljem   sьnnitaski   ta   Periklese,   Xanthippose   poja."
     ,
Peale  meditsiiniliste  probleemide  otsiti  unenдgudelt  abi  ka  riiklikes
kьsimustes.  Spartas  toimusid  iga-aastased  ,,eforad"   —   viie   kцrgema
riigiametniku templiuned, mille  jдrel  koostati  vхi  muudeti  seadusi.  Et
riigimeeste  vхimed  jдid  tihtipeale  kasinaks,  loodi  riiklike  kьsimuste
tдhtsust  arvestades  spetsiaalsed   oraaklid,   elukutselised   ennustajad.
Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ддres  Parnassose
mдe nхlval. Delfi oraakli tegutsemisest  on  teateid  alates  VII  saj.e.Kr.
Ekstaatilisse  seisundisse  viidud   naisprohvet   pььtia   andis   tдhtsaid
ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. pььtiamдnge, mis  olid  muusikalis-
sportlikud vхistlused ja mida peeti  nagu  olьmpiamдngegi  iga  nelja  aasta
jдrel. Pььtiamдnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini  e.Kr.,
seega umbes 900 aastat.
Teatavasti oli Delfi oraakel pьhitsetud ennustusjumal  Apollonile,  kes  oli
ьhtlasi Pдikese jumal. Apolloni kaksikхde Artemis, nхidusjumalanna, oli  aga
K  u  u  jumalanna.  Nii  seostati  ennustamist  ja  maagiat  kah^   peamise
taevakehaga.
Pььtia nimetus on vхib-olla seotud Delfi oraakli  eellooga.  Varem  valitses
Delfit draakon Python, kes  olevat  oma  raske  kehaga  lцmastanud  mдgesid.
Apollon tapnud Pythoni oma  eksimatu  noolega,  kaevanud  ta  maa  sisse  ja
rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad,  et  Delfi  pьhamu  kajastas  Kreekas
Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje  arvates  ,,хhujumalate"  vхitu
vanemate paikkondlike maajumalate  ьle.  Oli  ju  Delfi  ennustustempel  ehk
manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on  Typhon  ja  selle  egiptuse  vхrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii  kuulus,  et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri,  andis  kingi  ja  heitis  teiste
samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis,  teatas  saadik  oma  kьsimuse  spetsiaalsele
preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis  adytonis  kolmejalgsel  jдril
ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi  nдritud  teatud
taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt  salmina.  Kui
saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru,  tхlgendas  seda  teine
preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia  kuningas  Kroisos  (VI  saj.e.Kr.),  kes  olnud  kuulus  oma
rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist  oraaklit
ta vхib  usaldada.  Ta  saatnud  saadikud  seitsme  oraakli  juurde  palvega
teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal.  Ainsana  andnud  хige
vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud  valgevasest  katlas  kilpkonna  ning
lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama  juba  II  saj.e.Kr.,  mil  Kreeka
sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades  ei  tuldud  enam  Delfisse
nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest  elusaatust  oma
raske  kehaga  lцmastanud  mдgesid.  Apollon  tapnud  Pythoni  oma  eksimatu
noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed  saaksid
teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad,  et  Delfi  pьhamu  kajastas  Kreekas
Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje  arvates  ,,хhujumalate"  vхitu
vanemate paikkondlike maajumalate  ьle.  Oli  ju  Delfi  ennustustempel  ehk
manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on  Typhon  ja  selle  egiptuse  vхrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii  kuulus,  et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri,  andis  kingi  ja  heitis  teiste
samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis,  teatas  saadik  oma  kьsimuse  spetsiaalsele
preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis  adytonis  kolmejalgsel  jдril
ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi  nдritud  teatud
taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt  salmina.  Kui
saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru,  tхlgendas  seda  teine
preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia  kuningas  Kroisos  (VI  saj.e.Kr.),  kes  olnud  kuulus  oma
rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist  oraaklit
ta vхib  usaldada.  Ta  saatnud  saadikud  seitsme  oraakli  juurde  palvega
teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal.  Ainsana  andnud  хige
vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud  valgevasest  katlas  kilpkonna  ning
lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama  juba  II  saj.e.Kr.,  mil  Kreeka
sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades  ei  tuldud  enam  Delfisse
nхu kьsima. Oraakel  langes  jдrk-jдrgult  tavalise,  raha  eest  elusaatust
ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli  pдrast  ka  ,,pьha  sхda"  peetud.  See  oli  352.
a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma  poliitilisi  sihte
silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid  konfiskeerinud
Delfi templi vara ning maksid  sellest  sхduritele  palka.  Kreeklased  said
Makedoonia  Aleksandrilt  lььa  ja  Delfi  oraakel  sдilitas   veel   mхneks
sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid  oraaklipaiku.  Tuntuim
ja vanim oli Dodona tammehiis. See  asus  Pхhja-Kreekas  muistses  Epiirias,
kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli  hiis
asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase  M.  Hvostovi  andmete  kohaselt  elas   just   Dodonas   muistne
helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama  kхiki  kreeklasi
helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.
Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt  varem  kui  Delfi  oma.  Dodona
oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks  цelnud  ta
Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:
,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos  ьletas  jхe...  ja
purustas oma riigi!
Spartalased olevat  enne  kui  arkaadlastega  sхtta  astusid,  kьsinud  sхja
tulemust.  Vastus  olnud  lakooniline:  ,,Sхda'   pisarateta."   Spartalased
vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga  kaotanud,  mehed  tapetud,
naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus  nutmas  olnud.  Nii
arvab skeptik A. Beljavski. Minu  arvates  vхiks  viimast  ennustust  siiski
хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas  vхi
vххrsil).  Ja  vхita  sхda  ilma  ьhegi   kaotuseta   pole   just   kergesti
prognoositav sьndmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis  ja  Delfi  lдhedal  Abais.
Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.
Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema  poole  vдejuhid  ka
oma  unenдgudest.  Herodotose  andmeil  olevat  Pдrsia  kuningas  Xerxes   1
sхjakдigu Kreeka  vastu  ette  vхtnьd  oma  unenдo  tхttu.  Ta  nдinud  unes
jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.
Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia  sхjas,  enne
Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:
,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise  vahele  on  kuulda  ka
sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi,  mis
koosneb  nii  kreeklastest  kui  barbaritest.  Koerale  meelepдrane  olla  —
tдhendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus  ise  Kьprose  juures
peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase  kohta,  kes  oli
sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni  lahingus
pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni  alla  pдrast  seda,
kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma  lihase  emaga.  Seda
unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab  uuesti  vхimule
ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."
Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja  ьks  liikuv  hammas
kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:
,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial  seda  oma  vхimu  alla.  Selle
osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased  Maratoni  lahingu  vдiksemaarvulise
Kreeka  sхjavдe  vastu  ning  Hippias  sai  seal  490.  a.e.Kr.   septembris
surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast  Termopььlide  lahingust.  Delfi  oraakel  oli
ennustanud selle perioodi kohta, et kas  Sparta  riik  vхi  Sparta  kuningas
peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopььlides  vьbivatele  helleenidele  oli  ennustaja  Magistias  pдrast
ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud,  et  neil  tuleb  koidikul
surra."
Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:
      ,,Teie ees kuulsa Magistiase  haud,  ta  meedlased  tapsid  siin,  kui
lдbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei  lahkunud  ta
nььd spartalaste kuninga vдest."
Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Ьldtuntud  on  seik,  et  Aleksander  nдgi  enne  Foiniikia  linna   Tььrose
vallutamist kilbil tantsivat saatьrit.  Unesele-taja  Aristandes  ьtles,  et
see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).
Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.
H.  Bigelow  lisab  veel  juhtumi,  kus  Aleksandri  vдgi  pддsenud   Aasia-
sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke  kьlastas  Aleksander  veel
ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas  palverдnnaku  Siva
oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale  egiptlaste
veel Aasia rahvad  ja  ka  kreeklased  ning  makedoonlased,  kes  samastasid
Amonit Zeusiga.
Aleksander kьsis oraaklilt, kas  ta  alistab  kogu  Aasia,  ja  sai  sellele
kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks  ning
pхrgates  seejuures  makedoonia  ьlikute  vastuseisule,  otsustas   ta,   et
ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."
Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang  Kaleni
enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume  kaheksa  pдeva  pдrast
Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur  13.  juunil  323.  a.  e.Kr.
Babьlonis.
Plato andmeil nдinud ennustavat  und  ka  kuulus  mхttetark  Sokrates.  Kolm
pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb.  Ta
nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose  vдrssi.
Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised  ennustuskunsti,  mantika
moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel  olid
luud,  viled,  kдejooned,  looma  pealiigutused,   pendel,   veri,   hobune,
kristall, хli, tuli,  ohvrilooma  sisikond,  tдringud,  kivid,  lamp,  laip,
kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.
Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk  ьksnes  kohvipaks,
kaardid ja taldrikukeerutamine.


4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja  tulevase  impeeriumi  legendaarseks  loomisaastaks  peetakse
753. a.e.Kr. Aastal  476  p.Kr.  langes  Lддne-Rooma  riik  germaanlaste  ja
teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks  olid  kohalikud  Itaalia
rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil  VIII  saj.e.Kr.
omad  rahvuslikud  ennustuskombed,  kuid  nende  kohta  pole  suurt   teada.
Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist.  mida  harrastasid
etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi  nimetuses
(haruspeksia) vхime дra  tunda  Egiptuse  ennustusjumala  Horuse  nime  (Id.
Horus  +  spexi  =  vaatlema).   Maksa   ennustusvahendina   kasutamine   on
arvatavasti seotud  arhailisema  mantika  moodusega  —  pьromantiaga,  mille
vahendiks on tuli (algselt  ohverdamistseremoonia  tuli).  Maksa  on  peetud
organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise  teated  on  pдrit  Vana-
Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi"  etruskist  valitseja  Roomas
oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast  minema  ja
algas uus, vabariiklik ajajдrk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma  kuning-liku  perioodi  lхppu
unes ette nдinud.
Rooma kuningliku  perioodi  kohta  on  mдrkmeid  ajaloola-sel  N.  Ma?kinil:
,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste  tarkade,  augurite  poole,  kes
arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja  selle  pхhjal,  kuidas  nokivad
teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius  Uhke  ajal,  tegelikult
aga vist vabarngi algul  nn.  sibьlliraamatud.  Nende  raamatute  koostajaks
peeti ennustajat,  Kyme  sibьlli.  Need  raamatud  sisaldasid  mitmesuguseid
kreeka-keelseid   ennustusi.   Sibьlliraamatute    poole    pццrduti    vaid
erakordsetel  juhtudel.   Nende   sдilitamine   oli   usaldatud   erilistele
preestritele ja tхlgendajatele."
Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal  83.
a.e.Kr. Hiljem  uuesti  kogutud  materjali  kдskis  Rooma  vдejuht  Stilieho
aastal 400 pхletada.
Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja  kuninga  Priamose  tьtart  Kassandrat.
Kreeka mхjuna on  Rooma  riigis  oraaklitena  tegutsenud  kuni  12  sibьlli.
Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis.  Kyme  oli  algul  Suur-Kreeka
koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See  asub  Lхuna-Itaalia  lддnerannikul
Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia  ьha  rohkem  ka  kultuurilisi
mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka  pхhilised  jumalad  vхeti  ьle
nende nimesid ja  kohati  ka  funktsioone  muutes:  Zeusile  hakkas  vastama
Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele  Mars,
Aphroditele  Venus,  Artemisele  Diana.  Hephaistosele  Vuleanus.   Hestiale
Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11  ennustusju-mal  Apollon  on
sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvхimet hinnati  ka  Rooma  alamate  ja  orjade  juures.  On  nдiteks
teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138  e.Kr.  Saar  oli  6
aastat  orjade  kдes,  vermiti  isegi  oma  mьnte  ьlestхusu   juhi   Eunuse
portreega. Alles mitme  konsuli  ьhendatud  armeed  suutsid  orjadest  vхitu
saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jдrgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus,  kellega  kдis  kaasas  vхimeka  maagi  ja
ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure  sььria  jumala  Athagali
kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks  ja  nimetati  sььria  tsaaride  nimega
Antioehoseks."
Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga  tema  loovutas  oma  vхimu
Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele  sirgusid  pojad,  tхusid  Sitsiilia  orjad  jдlle
ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Ma?kin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud  ennustajaks,  kes  kasutas
selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda  peeti  kuulsaks
tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi  lihtjuhile,
siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt  loeti  haruspeksiat  usaldusvддrsemaks
vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes  olukordades
Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut.  kus  Kartaago
vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste  sхjavдe  ja  oleks  vхinud
rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele,  kirjutab  I.  Korabljov  oma
raamatus ,,Hannibal" nхnda:
,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele  tuli  ohvreid  tuua.
Ta andis ka nхu, kuidas seda teha.  Sьs  aga  lisas:  ,,Kui  te,  roomlased,
nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb.  Teie  riigi  olukord
muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale.  Kui  teie  riigi  asjad
edenevad  hдsti  ja  ta  pддstetakse,   saatke   Apolloni   pььtiale   kinke
sхjasaagist  ja  raha,  mida  saate  sхjasaagi  mььgist.  Austage   sхjamehe
relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II  sхda  Kartaagoga.  olevat
alguse saanud Hannibali unenдost.  Selle  tagajдrjel  olevat  ta  otsustanud
Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun-
tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja  mitte  ainult  sхdurite  seas
kuuldused imepдrasest unenдost,  mida  Hannibal  nдinud  ja  mis  ennustanud
vхitu."
Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia  sхja  jooksul  oli  aastal  216,
veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu:  jдttis
oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas.  Ise  aga
jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas  konsul  Marius
Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati  kindlustatud
laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius  Statiliuse  teadaanne  pхhjustas  efekti,  mis   oli   vastupidine
sellele, mida ootas Emilius  Paulus.  Sцdurid  hakkasid  veel  valjemalt  ja
otsustavamalt  nхudma,  et  antaks  teeleasumise  signaal.  Vastasel  korral
lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele  asuda  ja
vaid viimasel hetkel хnnestus  Paulusel  oma  kolleegi  peatada.  Leegionide
riviembleemid  kanti  juba  vдravast  vдlja,  kui  Emiliuse  saadik   teatas
Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius  s  oo  dsat  e  nnet
(minu sхrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni  peatuma,  kuid  tal  tuli  veel  kaua  veenda
ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui  haned  pддstsid  Rooma  linna,  siis  tegid  kanad  seda  Rooma
impeeriumiga!
On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma  kхnemees  Ci,cero  nдgi  unes
tulevast Rooma keisrit  Augustust,  enne  kui  ta  teda  isiklikult  kohtas.
Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud  vцimuvхitluses
Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. mдrtsil 44. a.). On teada, et  sibьll
oli Caesarit hoiatanud  15.  mдrtsi  eest.  Teel  senaatorite  nхupidamisele
kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga  midagi  erilist
pole juhtunud. Sibьll vastanud: ,,Kдes, kuid mitte lдbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest  ццsel  hirmsaid  unenдgusid
nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju  jддks.
Tхesti tahtis Caesar abikaasale  jдrele  anda  ja  konsul  Antoniusel  enese
asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga  ьks  Brutuse  sugulane  tuli  ta
jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks."
Tagajдrg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et  mehe  bьst
jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid.


   PIIBEL UNENДGUDEST

Piiblist leiame  12  prohvetliku  unenдo  kirjeldust.  Need  on  1  Moosese,
Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova  ilmutab  end  unes
ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta  ennustab  ka  tema  suguvхsa
tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost. Jumala  ingel  selgitas  talle
Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi  unenдgu,  mida  ta  jutustas
oma vendadele.
,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid vдljal ja vaata,  minu  vihk  tхusis
дkki ьles ja jдi ka pьsti seisma ja vaata, teie vihud tulid  tema  ьmber  ja
kummardasid minu vihu ette."
Ja tema vennad ьtlesid temale:  ,,Peдksid  sina  хieti  kuningaks  meie  ьle
saama? Kas sa peaksid хieti valitsema meie ьle? Ja nemad  vхtsid  teda  veel
enam vihata, tema unenдgude pдrast ja ta kхnede pдrast."
1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ьhest unenдost.  ,,Ja  ta  nдgi  veel  unes
teise unenдo ja jutustas seda oma vendadele ja ьtles: ,,Vaata, ma olen  unes
veel ьhe unenдo nдinud ja vaata, pдev ja kuu ja 11  tдhte  kummardasid  minu
ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma  vendadele  ja  ta  isa  sхitles
teda ja ьtles temale: ,,Mis unenдgu see on, inis sa unes  nдinud?  Kas  mina
ja su ema ja su vennad peavad хieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""
1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao хukonnast.  ,,Ja  keldriteenrite
ьlevaataja jutustas oma unenдo Joosepile ja ьtles  temale:  Mu  unenдo  sees
oli nхnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu kьljes  olid  kolm
oksa ja need olid pakatamas, ta хied olid  vдlja  tulnud  ja  tema  kobarate
kьljes olid marjad valmis saanud. Ja  vaarao  karikas  oli  mu  kдes  ja  ma
vхtsin vunamarjad ja pigistasin  neid  vaarao  karikasse  ja  andsin  karika
vaarao kдtte."
Ja Joosep ьtles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm  pдeva.  Enne
kui kolm pдeva  mццda  saab,  tхstab  vaarao  su  pea  ьles  (keldriteenrite
ьlevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jдlle  su
ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kдtte endise  viisi  jдrele  kui
sa olid ta keldri ьlevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.
,,Kui pagarite ьlevaataja (oli ka vangis koos  keldriьlema  ja  Joosepiga  —
I.S.) nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud,  siis  ьtles  ta  Joosepi  vastu:
,,Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid  mu  pea  peal.
Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud  sхid
 seda korvist mu pea pealt дra."
 Ja Joosep vaatas ja ьtles: ,,See on tema  seletus:  kolm   feorvi  on  kolm
pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su  pea  otsast  дra  ja
poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra." Nii  see  ka
juhtus.
1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama:
,,Ja vaarao ьtles Joosepi vastu: ,,Mu  unenдos  oli  nхnda  see:  vaata,  ma
seisin jхe ддres. Ja vaata, jхest tхusid  ьles  seitse  lehma,  mis  lihavad
liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal.
Ja vaata, teist seitse lehma tхusid  nende  jдrel  ьles,  vдetimad  ja  vдga
pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei  ma  pole  kхige  Egiptuse  maal
sдherdusi pahu nдinud.
Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja  nemad
said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad  nende  kхhtu  saanud.  Ja  nende
nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""
Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:
,,Pдrast nдgin  ma  omas  unes  ja  vaata,  seitse  viljapead  tхusid  ьhest
kхrrest, tдied ja head.
Ja vaata,  seitse  kuiva,  peenikest,  hommikutuulest  дra  kхrvetatud  pead
tхusid nende jдrel ьles.
Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."
Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja  siis  seitse
nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:
,,Ja et unenдgu vaaraole on  kaks  korda  olnud,  on  see,  et  see  asi  on
Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."
Kohtumхistjate 7, 13-15.
On  puhkemas  lahing  Kideoni  300-mehelise  eliitvдeosa  ja   rohkearvulise
Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt  vaenlase  sхdurite
vestlust.
,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas  teisele  ьht  unenдgu  ja  ьtles:
,,Vaata, ma nдgin unes  ja  vaata,  ьks  kьpsetatud  odraleib  veeretas  end
Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid,  et  nemad
maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."
Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui  lisraeli  mehe  Joase
poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."
Ja see sьndis kui  Kideon  unenдo  juttu  kuulis  ja  selle  seletust,  siis
kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske  ьles,  sest
Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""
Ja nii see sьndiski.
Tanieli 2. pt.
Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad  ei  saanud  seda
seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.
,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel.  Siis  kiitis
Taniel taeva Jumalat.
Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid  kuningale
teadaolnud unenдo:
,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur  kuju.  Seesinane  kuju
oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis,  see  seisis  su  kohal  ja  oli
hirmus pealt nдha.
Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema  kхht
ja puusad olid vasest. Tema  sддred  olid  rauast,  tema  jalad  olid  muist
rauast, muist savist.
Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei  mitte  kдtega  ja  lхi  kuju
tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need  rusuks  katki.
Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask,  hхbe  ja  kuld  ja  said  дra
nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra  ja  neile  ei
leitud ьhtegi paika.
Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.
See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.
Sina, kuningas,  oled  kuningate  kuningas.  Sulle  on  taeva  Jumal  andnud
kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.
Ja  sinu  jдrel  tхuseb  teine  kuningriik,  mis  sinust  halvem  ja  kolmas
kuningriik, mis  vasest,  mis  kхige  maa  ьle  peab  valitsema.  Ja  neljas
kuningriik peab olema nii tugev kui raud,  seepдrast  et  raud  kхik  puruks
peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik  asjad  pihuks
lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.
Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist  rauast
olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua  tugevus
on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.
Et jalgade varbad olid muist rauast ja  muist  sauest,  on  see:  teine  osa
kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.
Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see:  nemad  segavad
end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad  ei  jдд  mitte  teineteise  kьlge
kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""
Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.
Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.
,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja  ta  kхrgus  oli  suur.
Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast  saadik  ja  see  oli  nдha
kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja  palju.  Ja  temas  oli
toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal  elasid
linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast.
Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks  pьha  vahimees
tuli taevast maha.
Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda: Raiuge puu  maha  ja  laasige  ta  oksad,
puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis pхgenevad  elajad  tema
alt дra ja linnud ta okste pealt.
Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas  kinni  vдlja
rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi  peab  temale
osaks saama metsalistega.
Tema sьda  peab  saama  muudetud,  et  see  ei  jдд  inimeste  sarnaseks  ja
metsalise sьda peab temale antama ja  seitse  aega  peavad  tema  ьle  mццda
saama."
Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all  tuleb  mхelda  kuningat
ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest  ja  ta  peab  ,,seitse  aega"
metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et  Kхigevдgevam  on  valitseja
inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."
Nii olevat aasta pдrast ka lдinud.
Tanieli 7. pt.
Kirjeldatakse  Tanieli  enda  sьmboolset  unenдgu   neljast   ,,elajast"   —
tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat,  kellest
viimane kiusanud usklikke  ja  saab  seetхttu  taevaliku  kohtu  lдbi  ,,дra
kaotatud ja hukka saama otsani".
Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos  ilmneb  antiikajale
iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis.
      Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi  enda  kaks  unenдgu
ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas,  samuti  sхdurite  prohvetlikud  unenдod
enne lahingut (Kideoni lugu).
Tanieli   raamatu   kolm   unenдgu   on   aga   arvatavasti   ideoloogilised
konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma  usku
ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka  Johannese  ilmutusraamat,
mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.
Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub  prohvetlus
hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole  siin  mingil
juhul  tegemist.  Isegi  siis,  kui  usuksime  sхna-sхnalt  Tanieli  raamatu
ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta.
Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a.
V Moosese 13, 2-6.
,,Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe  tдhe
ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su  vastu  rддkinud  ja  ta
ьtleb: lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.
Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda..."
1 Samueli 28, 6.
Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu.
,,Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei  vastanud  temale  ei  unenдgude  ega
Arimi ega prohvetite lдbi."
Siis lдks  Saul  spiritistliku  meediumi  juurde  nхu  saama.  Samueli  vaim
ennustas talle kadu.
1 Kuningate 3, 5.
,,Kibeonis nдitas ennast  Jehova  Salomonile  ццsel  unes  ja  Jumal  ьtles:
,,Palu, mis ma pean sulle andma.""
1 Kuningate 9, 2-9.
,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta  ennist
temale oli Kibeonis annud nдha."
Koguja 5, 6.
,,Sest kus palju unenдgusid, seal on  tьhised  asjad,  nхnda  ka  kus  palju
sхnu, aga sina karda Jumalat."
Jeremia 23, 25-30.
Jehoova kхne: ,,Ma olen kuulnud, mis  prohvetid  ьtle-vad,  kes  minu  nimel
prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad: ,,Ma olen unenдo nдinud...  Nemad
on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele...
Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle  juures  on
minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on  хlil  tegemist  puhta  viljaga?
ьtleb Jehova.
Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite  peale,  kes  mu  sхnad
ьks teise kдest varastavad."
Jeremia 27, 9.
,,Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei  eneste  хnneandjaid
ega eneste unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste  nхidasid,  kes  teie
vastu ьtlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""
Tanieli 1, 17.
,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse  kхiksuguses
kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise  ja  unenдgude
peale."
Joeli 3, 1.
Jehoova kхneleb: ,,Ja pдrast seda peab sь'ndima: ma tahan  oma  vaimu  vдlja
valada kхige liha peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti  viisil
rддkima; teie vanarahvas peab unenдgusid  unes  nдgema,  teie  noored  mehed
peavad prohveti nдgemusi nдgema."
Mida kokkuvхtteks цelda? Ka  siin  ilmneb  varakristlaste  vцitlus  oma  usu
eest. Tunnustatakse ,,unenдgijate" ja ,,prohvetite" vaimset  vхimu.  Oli  ju
vanasti sageli pхhimхt-teks: anna mulle ,,tдht" (mingi ime  vхi  prohvetlus)
ja ma  usun  kхike,  mida  sa  kuulutad!  Ja  polnud  sugugi  ьkskхik,  mida
kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale  sьndmustekohtu
veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.


   RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin  on  hulganisti  viiteid  ennetele,   ennustustele   ja   prohvetlikele
unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning  sellega  tхmmata  Achilleust  taas
vхitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kхikidest muist  nдis  jдrgmine  otsus  ta  meelest:  et  nдeks
petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult  hiili  ning  seal  tдpselt  nii
sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.
Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle,  et
nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses  asjas  on
ьksmeel taevaste keskel Olympose  hooneis.  Kхik  on  Hera  veennud  palvega
neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.
Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku,  tхttaval  lennul  Ahhaia
mustkьlgsete laevade juurde ning  Agamem-noni  telki,  ta  Atreuse  jдrglase
leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.
Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor,  Neleuse  poeg,
keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni  taevalik
nхnda nььd ьtles...
Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea  tдis  mхtteid  ja
plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari  alt  дra
9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud  Kalchis  nii.  et  Trooja  langeb
kьmnendal aastal.
Saatuse  vддramatust  nдitab  jдrgmine  lхik,  mis  rддgib  Odysseusest   ja
Diomedesest:
,,Nььd ьhes vankriga saagiks  nad  said  kaks  sangarit  vahvat,  kel  isaks
Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust  see  nдgi  ette  ja  ei  lubanud  sхita  neid  mehitapvasse
taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud,  sest  kodunt  kiskusid  neid  дra
surma ja saatuse haldjad."
Erandliku  juhusena  on  ennustuse  ьtlejaks  jumalanna  Hera  tahtel  isegi
kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."
Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub  Patroklose  vaim
Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub  ta  nende
luud ьhte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Mдrkimisvддrne on  ennustuse  tдitumise  aja  pikkus  (Alithersose  ennustus
Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.
       Kхik  on  kulgenud  nхnda  ka,  ьtlen,  Odysseuse  saatus,  kui  seda
ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja  nendega  koos
arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik  tal,
et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde  mingi
uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde  selle
une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.
Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja  ilmub  unes.
Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema  sхbrannana  ja  soovitab
minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).
Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole  antud  mitte
ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise  sьndmusega
(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud  olla,  sest
puudus ьhtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud  ju  saatus,  et  Ilion  hukkub,  kui  sinna  veetakse
puuhobu suur."
Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis,  et  Poseidon  lццb
puruks faiaakide  kindlaima  laeva  ,,kui  kojusaatmise  teelt  udusinkjatel
lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe  ьlikхrge  me  ьmber.
Nь kord ennustas rauk."
Kьkloop rддkis, et  ennustustark  Telemos  Eyrymides  ennustas,  et  k  u  i
saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma  (Odysseuse  eest  ei
teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati  jдigalt  fikseeritud:
oli vхimalus kulgeda  mitme  variandi  jдrele.  Nii  ennustab  Hadeses  Tark
Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist:  nende  laev
satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad  endi
soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja  Odysseus  saab  ьksi
koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).
Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia  rддgib  oma
unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20  хuel  teri
nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo  tдhendust  —
kosilaste hukkamist Odysseuse poolt.  Kerjus  Odysseus  kinnitas  seda  veel
kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui  ta
kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod,  pхlvedki
teil — kхik kaetud on nii  nagu  ццga.  Oigeid  kuulen  ma  ьmber  ja  nдen:
pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad  ja  palgidki  lae
all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla,  kus
ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning  must  sьngus  kхiki
on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lхpetan  tsitaadiga,  milles   on   juttu   prohvetlikest   ja   tavalistest
unenдgudest.
,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,
petavad
meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,
kхik
ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem  Edda"  ei  saa  lдbi
ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.
Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja  Griipin  Sigvцrdrile
surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga  хnnestub  tal
tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi  korrates  oma  pojad,  sццtis
nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda  tappis  ta  pistodaga
Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel  endelised  uned,
mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just  nornid,  unenдost  veidrast  —  kui
oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid  meelega
mххga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast nдha  tдhendab  tuld,  ent  emanda  viha  —  indu  ja
uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal  mul
valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid  mul  kavas  kasvama
jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale  pandud,  et  proovi  ja
maitse.
Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid,  lennanud  saagita  'masendusmajja,
nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid,  rдnkraskel  meelel,  veri  rutjumas
soontes.
Nagu  oleks  mu  kдtest  jooksnud  kaks  koera,  tujutult  kumbagi   kuulsin
haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud  laibaks,  vхikust  tundes  toitusin
korjustest.""
,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb  Atli  tappa  Gudruuni  vendi  Hцgnit  ja
Gunnarit  ning  kutsub  neid  enda  poole.  See  хnnestub  ja  pдrast  nende
vastupanu murdmist  lхigatakse  elusal  Hцgnil  sьda  kehast  vдlja.  Gunnar
puuakse ussaeda.
Hцgni noor  naine  Kostbera  rддgib  mehele  oma  hoiatus-unedest,  see  aga
vддrtхlgendab neid.
,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui  mu  murel
on pхhjust.
Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."
Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.
Kostbera rддgib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et  mul  hirm
kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja  siis  trampimist
oli хige tunduval mддral."
,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli  jддkaru,  tuleb  rajuilm
idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja,  vist  tдhendab  vaeva  see  ja
meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind  sхid,  tegin  su
terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?
Nagu  verine  mххk  oleks  vдlkunud  sдrgist  sul  —  halb  lausuda  kaasale
sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest  lдbi  ja  хues  ja  aias
ulusid hundid...
Nagu mцllanuks  jхevoog  kaudu  maja  —  pahinal,  metsikult  pinke  ujutas,
mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see  vist  midagi
tдhendab?
      Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud  naised,  vaevalt  et  riides,  sind
valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid  sind  oma  istmele,  sinust  lahkuvad
vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.
Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:
,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust  ei  sulusta  ja
siia te tulite!"

E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose  runod  ulatuvad  oma  vanuselt  lдbi  kahe  aastatuhande.  Nad
kajastavad  soome,   karjala   ja   eesti   rahvauskumusi,   sealhulgas   ka
prohvetlust.
Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu,  kus  vхiks  olla  kadunud
tьtarlaps  Aino.  Unehaldjas  juhatab  teda  vette,  neeme  juurde,  saariku
juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud  Lemminkдinen  sцtta  minna.
Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:
                       ,,Kьll see Kyllikki kхneles,
                       naine ette hoiateli:
                       ,,Oioi armas Ahtikene!
                       Дra sa mine sхdaje!
                       Nдgin unda ma magades,
                       sьgavasti suikudessa:
                       tuba kхik oli tulessa,
                       leeki suuri lхkateli
                       ьsna meie akna alla,
                       pдraseina peenderalla,
                       sддlta tuisahti tubaje,
                       kosena ьles kohades
                       pхrandalauasta lageje
                       akkenasta ukse kьlge."
 Lemminkдinen ei usu ja saab surma.  On  kirjeldatud  ka  ennustusmeetodeid.
Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd,  siis  tuleb  sхda,
kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tдhtsamate  asjade  puhul  kьsiti  jumalalt-loojalt   arbuga   nхu,   seades
lepalaaste arbusхelale.


F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma  ja  seda,  et  pдrast  tema  surma
sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast  pojast)  saab  kuningas,  kes
toob rahvale хnne.
III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist  magama  heita,  et  unes
saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:
,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui  mхrsja  kambris,  Naine  noorik  laua
taga Pulmapдeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku хues
хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas ццsist unenдgu,
Lugu lдbi mхtlemaie;
Mхtles tunni, mхtles teise,
Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud  ka
telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg
,,Дrkas unest ehmatades.
Kuri unenдo-kuju
hдdaohtu дhvardelles
vхitis mehe vдsimuse." Samal  ajal  murdsid  hundid  Kalevipoja  hobuse.  Ka
,,Kalevipojas" on mainitud  mitteprohvetlikku  petu-unenдgu,  mida  ta  nдgi
seitse nдdalat kestnud nхidusunes:
,,Eilse pдeva ilmutused
unenдona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)
II  loos  on  juttu  ,,aulisest  vanakesest"  Vaidelotist,  kes   ennustanud
Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest  saabuvad  vallutajad
ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.
III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti  hiid  Kalapьis,  et
ta  ema  ennustanud  rццvrььtlite  kallale-tungi   siis,   kui   ta   kohtab
Lдcplesist.
VI loos aimab Lдcplesise  armastatu  Laimdota  halba  rььtlist,  kes  hiljem
Lacplesise tapab.


   ENDED

Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte  selle
pцhjuseks olevat sьndmust.
Viiteid  ennetele   on   juba   antiikajast.   Nii   ennustanud   ,,Iliases"
ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi,  et  madu
sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa  linnupoega  ja  emalinnu  ning  moondunud
siis kiviks.
Luurele  lдinud  Odysseusest  ja  Diomedesest  paremal  lendutхusnud  haigur
ennustas head.
Ьle Trooja sхjavдe lendas  vasemalt  poolt  kotkas,  keda  lennul  hammustas
nokas hoitav madu ning  kotkas  laskis  mao  lahti.  See  ennustas  sхjalist
ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus  andis  jaatava
vastuse kхuekхmina nдol.
,,0dьsseia"
Lindude  vaatleja  Alitherses  ennustas  Odysseuse   poja   Telemachose   ja
peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et  Odysseus  tuleb  tagasi  ja
tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt  ьle  i  d  a  poolt  tulnud
kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See  tдhendas
ikka veel ilusa Helena seletust  mццda  Odysseuse  saabumist  ja  peigmeeste
hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal  ьle  paremalt  poolt  tulnud
kull, kel  oli  kььsis  tuvi.  Ennustaja  seletas  seda  nii,  et  Odysseuse
suguvцsale jддb saarel vхim.
Kui  Penelopeia  soovis,  et  Odysseus  ometi  tagasi  tuleks  ja   ьlbetele
peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k  х  u  ja  jahujahvataja
ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle  vasemalt  poolt
tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.
,,Vanem   Edda"
,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on  peetud  lahin-gueelseteks  headeks
enneteks jдrgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.
      Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.
H a 1 v a k s  endeks  arvatakse  seda,  kui  taplusse  torma-tes  jalg  дra
lььakse.
,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis,  kui
nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi  kiil  pooleks;
katkesid  rihmad  ja  tullid;  randa  jхudes  ei  kinnitatud  laeva;   vдrav
kriuksus, kui Hцgni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid  ette  sхjakдigu  Kreekasse
olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi  hдdasid
ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal  heleda
plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu  vahelt.  Mees  seda  ei
mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal  kuupдeval,  mil  neid  oli
laulatatud.
—  Altenburgi  kloostris  seisnud  kellegi  V.  kingitud   klaaslaud.   Дkki
purunenud klaas nime kohalt ilma  vдlise  pхhjuseta.  Kaheksa  pдeva  hiljem
suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.
— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt  teati,
et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja  pani  klaasi  enda  ette
lauale,  kus  see  purunes.  Sild  purunes  ьhe  kuu   pдrast,   pхhjustades
inimohvreid.
Samas  raamatus  on  vihjeid  ka  karjatuste  ja  koputuste   ning   lхhnade
endelisele tдhendusele.
Lхpuks veel ьhest antiikaja endest.
Kartaago  vдejuht  Hannibal   pццrdus   202.a.e.Kr.  laevastikuga  Itaaliast
tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist:
,,Hannibal oli juba oma  merereisi  lхpetamas.  Lдhenedes  Aafrika  rannale,
kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata  —  kuhu  on  suunatud
laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda  halvaks
endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus  —  Rooma  vдejuht
Scipio purustas ta vдed samal, 202. a.e.Kr.  Aafrika  pinnal  ning  Hannibal
mьrgitas enda mхni aasta hiljem.


   KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid  kхige  rohkem
huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused.
Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX  sajandi  suurema  riigi,  Bagdadi
kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat  mulda.  Ta
kuulis hддlt, mis  ьtles:  ,,Sellesse  mulda  maetakse  Harun!"  Teine  hддl
kьsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mхne  aja  pдrast  lдinud  Harun-ar-Ra?id  Samarkandi  ja  Oxuse   provintsi
ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi Gruusia. Gruusias rдnnates  jдi  kaliif
haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et  Thus.
Nььd kдskinud kaliif ьhel teenril tuua nдha siinset mulda.  Teener  ulatanud
peoga nдha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mхne pдeva pдrast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Tьrgi sultan Murat 1 nдgi 1389. aastal ццl vastu 15. juunit  enne  serblaste
ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et  langes  vaenlase  sхduri
kдe lдbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jдi ta ellu.  Ent  kui  ta  pдrast
lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sцdureid vaatas, hьppas ьks  haavatu
tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane  prantsuse  talutьd-ruk  Jeanne  d'Arc
kodutalust,  et  kroonida  kuningaks  dofддn  Charles  ja  juhtida  sхjavдge
inglastevastases vabadussхjas. Oma  plaanidest  ei  rддkinud  ta  kellelegi,
sest   vastasel   korral   poleks   teda    kuhugi    lastud.    Hilisematel
kohtuprotsessidel  arutati  Jeanne'i  kodune  olukord  pхhjalikult  lдbi  ja
ilmnes jдrgmist.
Tхepoolest oli isa ьht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema  jutustas,  et  enne
seda nдgi isa unes, nagu oleks ta tьtar ,,lahkunud koos sхduritega".
Kui see tцepoolest  nii  juhtus,  olnud  isa  maruvihane  ja  lubanud  tьtre
uputada.
      Saksi kuurvьrst Friedrich III nдgi unes vastu 31. ok-toobrit 1517.  a.
ьht munka hiiglasliku  sulega,  mis  pidi  hдvitama  Rooma.  Uni  olnud  nii
erutav, et ta oli sel ццl kolm korda ьles дrganud.
Teatavasti lхi Martin Luther  oma  kuulsad  95  katolitsismi  vastu  sihitud
teesi Wittenbergi kirikuuksele jдrgmisel pдeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta  pдrast
tuli tal Lutherit  varjata  ja  tema  lossis  tхlkis  Luther  1522.  a.  Uue
Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nдgi kord unes kaht vххrast daami, kes  tulid
ehtima pulmadeks nende tьtart Magdalenat. Peatselt nende tьtar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nдgi ццl vastu  1559.
aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas  verisena.  Sel  ajal  oli  kuningal
plaan minna rььtliturniirile. Naine keelitas  teda,  et  ta  ei  lдheks  vхi
vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril  sattus
kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et  kroon,
skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas  1601.  a.  Dub-linis  puhkevat
iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a.  unes,  et
krooni ehted muutusid pдrliteks (tavaliselt tхlgendatakse neid  pisaratena).
Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest!
Suurbritannia  tegelikule   valitsejale   Buckinghami   hert-sogile   George
Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta  aadlikust  sхber,  et  nдeb,  nagu  oleks
talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane  Fulton  3.  augustil
1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV  sajandil  Inglismaal  Yorkshire's  elanud
Ursula Shiptoni  ennustus  selle  kohta,  mis  tuleb  ,,viimastel  aegadel",
pдrast 1900. a.
      Siis  tulevat  ,,imelikud  pдevad:  naised  riietuvad  meeste  kombel,
kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra  ega  hooli  aust.  Armastus  sureb  ja
abielu rikutakse.  Vankrid  sхidavad  kхikjal  ilma  hobusteta  ja  inimmхte
kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa... Inimesed kдivad ka vee all,  isegi
magavad ja rддgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus  lдbi
pilvede."
Selle unenдo  nдgija  pole  mingi  kuulsus,  vaid  lihtne  24-aastane  naine
Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga  ьldteatavaks,  sest
see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl  vastu  1643.  aastat
nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn  pani  keti  ьmber  Freiburgi  linna.
Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle  mххgaga  lдbi.  Sьmboolika  oli
kхigile mхistetav: Freiburgi piiramine  ei  anna  tulemusi.  Seitsme  nдdala
pдrast Freiburg vabaneski.
Teatavasti  oli  Londonis  1666.  aastal  suur  tulekahju,  pхles  дra  ligi
kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke  viiteid  selle
kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette  Humphrey  Smith,  1661.
a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See vхis olla  umbes  1790.  aasta  paiku,  kui  ьhele  Kariibi  mere  saare
Martinique'i neiule  rддkis  mulatitarist  ennusta-ja  Euphemia  David  tema
tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de  la  Pagerie.
Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest.  Esimese  mehega  sьnnib  tal
kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt,  nad  hakkavad  elama  Euroopas.
Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ьlemaailmselt  kuulus,  lapsi  neil  pole.  Teine  mees  sureb
saarel хnnetuna.
Juhtus  nii,  et  Josephine'i  esimeseks  meheks  sai  kindral  Beauharnais,
kellega neil  oli  kaks  last.  Kui  kindral  oli  31  aastat  vana,  laskis
Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe  aasta  pдrast  sai  Josephine'ist   ьhe   teise   kindrali,   Napoleon
Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809.  aas-tani.  Napoleoni  edasine
saatus ja lхpp 1821. a.  Saint  Helena  saarel  on  ьldtuntud.  Muuseas  oli
Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga  ta  tulevast
saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne  Lenormand  (1772-
1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine  abielu  lahutatakse.  See
leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja fьsiognomist Lavater oli korduvalt unes  nдinud
ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vдgivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda  ning  veidi  hiljem  ta
suri.
USA  presidendil  A.  Lincolnil  oli  oma   traagilise   lхpu   kohta   mitu
parapsьhholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel  ццl  pдrast  presidendiks  valimist  vaatas  Lincoln
peeglisse  ja  nдgi  seal   oma   normaalse   peegelkujutise   kхrval   veel
vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lдhenevat katastroofi.
1865. a. mдrtsis, kuus nдdalat enne  mхrva,  nдgi  ta  und,  millest  rддkis
lдhedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama  ega  taha
ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ьmbritseb surmavaikus. Siis  kuulsin  ma  summutatud
nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi.  Nдhtavasti  tхusin  voodist  ja  lдksin
alumisele  korrusele.  Siis  katkestas  vaikust  jдllegi   seesama   kaeblik
nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nдha.
Lдksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi  kohanud.  Needsamad  kurblikud
ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kхik ruumid olid valgustatud.  Iga
asi siin oli mulle tuttav.  Kuid  kus  on  siis  need  inimesed,  kes  nхnda
kurvastavad, nagu tahaks nende sьda lхhkeda? Ma olin segaduses ja  erutatud.
Mis vхis olla koige selle  tдhendus,  Otsustanud  leida  nii  mьstiliste  ja
vapustavate asjade pхhjuse, jдtkasin liikumist, kuni jхudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv ьllatus. Mu ees asus  katafalk,  millel
lebas suririietes laip. Selle ьmber seisid auvalves sхdurid. Seal seisis  ka
hulk rahvast.  Mхned  vahtisid  kaetud  nдoga  surnu  poole,  teised  nutsid
haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" kьsisin ьhe sхduri kдest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mхrvati."
Siis jдrgnes rahvamassi vali halamine, mis дratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ццl enam. Olen sellest  masendatud
isegi nььd veel."
Ьks pдev enne oma mхrvamist nдgi Lincoln sellist und.
      ,,0lin paadiga sьgaval laial tugevavoolulisel jхel.  Kukkusin  paadist
jхkke."
Mхrvapдeval, nagu kinnitab kirjanik Ch.  Dickens  oma  kirjas  1868.  a.  4.
veebruarist, цelnud ta  senaator  Sumneri-le:  ,,Hдrra!  Midagi  ebatavalist
juhtub ьsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriхhtu (15. aprillil 1865), mil  kхlasid  surmavad
lasud.
On andmeid, et oma vдgivaldset surma nдgid ette ka presidendid  J.  Garfield
(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).


9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid ьsna vдhe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Jдrwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J.  Eisen
kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Pхhjasхja algul  nдinud  unes,  et
Eesti langeb Vene vхimu alla. Algul kьll Raudpea (Kaarel  XII)  vхidab,  aga
pдrast kaotab. Nii see ka lдks.
Ennustaja Jдrwe-Jaan sьndis Pдrnumaal Mihkli  kihelkonnas  Jдrve  kьlas  16.
oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema  umbes  40-aastase  mehena
(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamдel maantee  ддrde  teivad  pьsti,  sidunud
lхngad teivaste vahele. Kьlataat lдinud mццda,  kьsinud:  ,,Jaan,  mis  nььd
teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nььd teen, tehakse  edaspidi.  Mхtte  kдrmusel
rддgitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid pьsti seadnud ja  цelnud,  et  tulevikus
saab sхbraga 1000 versta taha kхnelda.
Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad  sinu  eest
koormaid vedama: vanker sхidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud  ta  jдrgmiselt  ette:  ,,Kui
sild Kasari jхele ehitatakse, siis  tuleb  Venel  sхda.  Kui  sillale  pragu
sisse lццb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i  sьndmusi.
Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui  kььnlad,  nii  et  teisel
pдeval saab tuhas kartuleid kьpsetada.
Vдidetavalt  ennustanud  Jдrwe-Jaan  ette  ka  Esimest  maailmasхda.  ,,Kord
kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasхda. Tuleb  suur  verevalamine.  10-12
kuningat  hakkavad  teineteisega  sхdima.   Ka   meie   maale   tuleb   suur
verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt..."
Teine kord ьtelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda." 1914. a. tehtud uus  tara
ja sхda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda  olevat  ta  teinud
jдrgmistes  ьtlustes:  ,,Vene  riigi  piirid  pigistatakse  nii  kokku   kui
lambaraudade pдrad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lхpuks ennustanud Jaan Vene  riigi  kohta,  et  see  ,,...jддb  viimaks  nii
vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a  n  e  Vene  tsaar
Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud  veetis,  oli  hobuseraua  kujuga?
Siin on  veel  ьks  ajalooline  paradoks.  N.  Ipatjevi  esivanema  Ipatjevi
kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud  ennustaja  oli  enne  Esimest  maailmasцda   Tallinnas     Lasnamдel
elanud   M a r i e   K u u g e 1 (1844?-1910). Oma  unedest  ja  nдgemustest
jutustas ta  tьtrele,  kes  need  ьles  kirjutas  (ise  ta  ei  osanud).  Ka
joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi.
Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi.
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi  paari  ilma  laulatamata.  Seda  teeb
noor mees, kes pole kirikuхpetaja.
Teatavasti  algas  Eesti  Vabariigis  ilmalik  abieluregistree-rimine  1920.
aastal.
— Vagunid lendavad  хhus.  Ristitaolised  kujundid  lendavad  хhus  Tallinna
kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale.  Linnas  pole  leiba  ega
liha. Poodides on sabad.  Inimesi  aetakse  keldritesse,  kaasa  peab  vхtma
toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail  1935  ilmu-nud  ,,Rahvalehes",
seega ьheksa aastat enne seda,  kui  Nхukogude  lennuvдgi  9.  mдrtsil  1944
Tallinna pommitas.
10.   oktoobril   1931    ilmus    ,,Uudislehes"    artikkel    pealkirja-ga
,,Selgeltnдgija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hдvitatakse!"
Tegemist  on  arvatavasti  Mai  Kalamehe   hьpnoosiseansiga   B.   Johansoni
eestvцttel. Artikli andmed bn  pдrit  kelleltki  Arthur  R-ilt,  kes  viibis
seansil.
Pдrast hьpnotiseerimist цeldi M. Kalamehele, et on  aasta  2000,  ja  paluti
jutustada vahepealsetest sьndmustest. Meedium rддkis muu hulgas jдrgmist:
,,...Nдen rohukamarasse kasvanud varemeid,  nдen  lхputuid  riste,  haudu...
nдen ьksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."
,,,,Millal see juhtus?" pдris edasi hьpnotisццr. Kхik on hingetud,  ддrmises
pхnevuses.
,,Kaksteist aastat  varemalt...  sхda...  hirmus...  julm.  Jaaniцц,  rahvas
lхbutseb, loidavad jaanituled...
Nхukogude Venemaa sхjalennukid, terve taevas on neid  tдis...  Nad  rьndavad
Tallinna.  Pommid  lхhkevad,  majad  purunevad.  Tдnavad  on  tдis  laipu...
veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."
,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie хhulaevastik?"
,,Ьksteise jдrgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase  omi
langeb palju..."
,,Edasi! Millega lхpeb see kхik?"
,,Sхda, hirmus sхda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."
Peagi lхpeb seanss. Ja varsti on meedium jдlle harilik  inimene.  Ainult  ta
on pisut kahvatu ja  kurnatud  ilmega.  Kui  toasviibijad  jutustavad  talle
temalt kuuldud sхnu, siis vхpatab ta ja ei  taha  seda  kuidagi  uskuda.  Ta
vдriseb sealjuures kogu kehast, tдis hirmu."
Toodud seansikirjeldusest  lдks  paljugi  tдppi.  Vahetult  Eestit  puudutav
Saksamaa ja N. Liidu sхda algas ццsel kell 4,  22.  juunil  1941.  Jaaniхhtu
lхkked  sellepдrast  дra  ei  jддnud.  Maale  jхudis  sхjateade  mхnepдevase
hilinemisega.
1944. a. 9. mдrtsi хhurьnnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna  13
000 majast hдvitati 6000.
Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mхnekuisest Blitzkrie-gist midagi  vдlja  —
sхda kestis kuus aastat.,
Ka  hiljem,  1932.  a.  on  Mai  Kalamees  hьpnoosiunes  цelnud:  ,,Pдts  on
leivapдts, kui Pдts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."
1933. a. avaldas ta ьhel seansil,  et  Vene  vдed  tulevad  Eestisse  sisse!
Kьsimuse  peale:  ,,Kas  nagu   Gruusias?"   (s.t.   pдrast   kommunistlikku
riigipццret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse vдravad!"
      1934. a.,  viibides  Berliinis  Saksa  Teadusliku  Okultismi  Seltsis,
teatas ta hьpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt rддgitavat ja Hitler  on
seal vхimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)


10. XX SAJAND

Ьks esimesi sьndmusi, mis pдlvis XX sajandil ьldsuse suure  tдhelepanu,  oli
1500 reisijaga  inglise  ookeaniauriku  ,,Titanic"  hukkumine  15.  aprillil
1912. Nagu nдitavad USA psьhhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused,  on
kirjanduses fikseeritud vдhemalt kьmme  seda  sьndmust  ettenдinud  unenдgu.
Tдhendusunenдgu  nдinud  isikud  elasid  Inglismaal,   USA-s,   Kanadas   ja
Brasiilias. Lisaks sellele nдgi  katastroofi  samal  ццl  unes  veel  seitse
inimest.
Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ьhe mees-ametniku unenдgusid.  Sel
mehel oli pilet ,,Titanicule".  Ta  nдgi  unes  ,,Titanicut"  uppumas,  laev
kaldus, kruvi хhus pццrlemas, reisijad merehдdalistena  paatides.  Ometi  ei
loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.
Kьmnest tдhendusunest olid neli vдhemalt 10  pдeva  enne  katastroofi,  kuus
unenдgu olid 10 pдeva kuni mхni kuu varem.
Esimese maailmasхja vallapuhkemise  kohta  on  kindlasti  palju  unenдgusid.
Minugi kollektsioonis  on  mхned.  Tдhtsamatest  meestest,  kes  saatuslikku
sьndmust  para-psьhholoogiliselt  tajusid,  on  mainitud  Ungari   piiskoppi
Joseph de Lanyi'd. ццl vastu 28. juunit 1914  nдgi  ta  unes  sхja  ajendiks
saanud Austria-Ungari troonipдrija Franz Ferdinandi tapmist.
1978.  a.  kandis  Lддne-Saksa  professor   Hans   Bender   parapsьhholoogia
konverentsil  Cambridge'is  ette  juhtumi  Saksa  sхduri  sдilinud   kirjast
(detsember  1914),  kus  oli  juttu  ka  Hitlerist  ja   Teise   maailmasцja
puhkemisest.
Ka Teise maailmasхja algust ja tulemusi oli spontaanselt  paljudel  juhtudel
ette nдhtud, nagu nдhtub  H.  Benderi  ja  E.  Hanefeldi  kollektsioonidest.
Mхned nдited on ka minul, kuid nendest hiljem.
Paljude vдljapaistvate riigitegelaste atentaate oli  unes  vхi  muul  viisil
ette nдhtud. Nii oli see ka John ja Robert  Kennedyga.  Peale  Jeane  Dixoni
jt. tuntud nдgijate olid need sьndmused ette tajutavad  ka  Lддne-Saksamaal,
Soomes, Eestis.
Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud  juhtumi.  John  Kennedy  mхrva
nдgi Soomes ette ьks naisхpetaja:
,,0lime juba voodis ja tuli  oli  kustutatud.  Siis  tuli  tьtar  uksele  ja
ьtles:
,,President Kennedyt on tulistatud.  ta  on  raskesti  haavatud.  Veel  pole
teada, kes teda tulistas."
Mina aga ьtlesin, et mis ta lobiseb: kes nььd Kennedyt tulistab.  Tьtar  aga
kinnitas, et nii цeldi uudistesaates.
Paar nдdalat hiljem istusin (TV) хhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati  sama
teadet president Kennedy surmast.
Tundsin lausa хudust. Kuidas oli vхimalik, et tьtar  oli  rддkinud  sedasama
kaks nдdalat varem?
See mхrv oli tдitunud varasema plaani kohaselt, nii et  telepaatiline  teade
sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai  selle  ,,kinni  pььda"  isik,
kel oli vastuvхtuvхime."
Kahjuks pole juhtumi kirjelduses mдrgitud, kuidas tьtar seda  teadet  tajus.
Vхimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga дrkvelolekus.
Ьks цnnetus, mis avaldas mхju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21.  oktoobril
1966. a. Inglismaal toimunud maalihe.  Surma  sai  144  inimest,  neist  128
last.   Nдdal   pдrast   katastroofi   avaldas   psьhhiaater   J.C.   Barker
ajakirjanduses ьleskutse, et  need,  kes  olid  katastroofi  unes  vхi  muul
viisil ette aimanud, teataksid  endast.  Kinnitavaid  vastuseid  laekus  ьle
Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34  kirjeldust  (neist  28  unenдgu,
millest 70% olid sьmboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem  kui
mehi  (vхib  oletada,  et  juhtumitest  teatanud  naiste  seas   oli   palju
surmasaanud laste emasid).
Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vдhernalt neli  pдeva  varem,  8  juhul
kuni kaks nдdalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mхne kuuni.
Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude  praktilise  kasutamise  idee.
Tuleks koguda elanikelt andmeid lдhe-nevate  katastroofide  kohta  ja  pььda
цnnetusi  vдltida  (vхi  vдhemalt  organiseerida  kiiremini  abi,  vдhendada
ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British  Premonitions
Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).
Analoogne keskus oli  loodud  ka  USA-s  New  Yorgis  —Central  Premonitions
Registry. Kдesoleval ajal keskus ei tegutse.
Spontaanseid хnnetuseelseid  andmeid  kogub  veel  USA-s  Virginia  Ьlikooli
psьhhiaatriateaduskonna  parapsьhho-loogia   osakond   eesotsas   prof.   J.
Stevensoniga.
Niisugused spontaansete nдhete kogumise keskused on  alates  1971.  a.  veel
Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1  on
praktiline vддrtus) ja  Lддne-Saksamaal  —  Institut  fьr  Grenzgebiete  der
Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.
Spontaansest  uneprohvetlusest  on  teada  veel  inglase  Maleolm   Bessenti
tдitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:
— Ta ennustas, et lдhema 4-6  kuu  jooksul  teeb  Onassisele  kuuluv  kreeka
tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.
Suure  хlireostuse  pхhjustanud   avarii  juhtuski 1970. a. veebruaris  Nova
Scotia lдhedal.
— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ьhe aasta jooksul.
De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.
— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister  Wilson  vahetab
jдrgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.
Selle sajandi tuntumatest ennustajatest vхiks  nimetada  veel  USA-s  elavat
Jeane Dixonit, 1918. a. sьndinud saksa  immigrandi  Franz  Pincerti  tьtart.
Jeane avastas oma vхimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt  teatas  ta  isale,
et mхne pдeva pдrast saab ta musta ддrisega kirja.  Oma  onule  ennustas  ta
цigesti  pillimehekuulsust.   J.   Dixoni   ennus-tustest   vхiks   nimetada
nдitlejanna  Marilyn   Monroe   enesetappu,   esimese   Nхukogude   sputniku
vдljasaatmist, Mahatma Gandhi  mхrvamist,  ЬRO  peasekretдri  Ham-marskjцldi
surma lennuхnnetusel (ka Jeane'i enda  mees  suri  lennuхnnetusel,  mida  ta
ette nдgi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.
Viis pдeva enne John Kennedy  mхrva  (22.  nov.  1963)  nдgi  ta  presidendi
kirstu Valgesse Majja kantavat ning  rддkis  sellest  mitmele  tunnistajale.
Esimene kaudne ennustus John  Kennedy  tapmise  kohta  on  tehtud  juba  11.
mдrtsil 1956, mil ta oli цelnud: 1960. a. valitakse  demokraat  presidendiks
ja ta sureb traagiliselt vдljaspool Valget Maja. J. Dixon  pььdis  K.  Halle
ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt  ei  vхetud  hoiatust
tхsiselt ja sхitu Dallasesse дra ei jдetud.
J. Dixon rддgib, et enne visiooni teket on juba mitme  pдeva  jooksul  tunda
erilist pinget.
Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962  sьndivat  poeglaps,
kellest edaspidi tulevat juhtiv  tegelane,  ьhendamaks  inimkonna  rahu-  ja
progressi-pььdlusi. Selle mehe mхju olevat maksimaalne 1999. aastal.
Teine tuntud meedium on USA-s  Virginias  elanud  Edgar  Cayce  (1877-1945).
Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on  ka  temalt  mitmeid
ennustusi.  Need  on  kirjas   stenogrammides,   mida   tema   mediumistlike
autohьpnootiliste seansside jдrgi on proto-kollitud  u.  14  000.  Mхned  ta
ennustused on alljдrgnevad.
1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sхda,  mis  tulevat  USA  jaoks  suurim
pдrast Teist maailmasхda, mis lцpeb 1945. a.
1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.
Ta ennustas хigesti Esimese maailmasхja alguse- ja lхpuaasta.
Enda tulevase taassьnni kohta rддkis Cayce, et  sьnnib  uuesti  aastal  2100
Nebraskas. Lapsena vдidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud  Virginias
200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda  kьlastama  neid  kohti,  kus  ta
vдidab end olevat elanud  —  Virginiat,  Kentucky't,  Alabamat,  New  Yorki,
Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline  хhusхiduk,  mis  liigub
suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk  on  suur
sadam. New York on vahepeal hдvinud ja teistsugusena ьles ehitatud,  nii  et
Cayce seda algul дragi ei tunne!
Iseloomulik on  seik,  et  kui  E.  Cayce  hakkas  ennustama  totalisaatoril
hobuste vхidusхite, siis kadusid ta vхimed ьheks aastaks.
Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.
Maa pooluste  nihke  tхttu  muutub  kliima  keskvццtmes  soojemaks.   Paljud
rannikualad USA lддne- ja idarannikul hдvivad.
E. Cayce ennustas, et Bimini saarte  piirkonnast  leitakse  esimesed  viited
Atlantisele. Maa  hakkab  seal  tхusma  ja  tulevikus  vхtab  ta  enda  alla
mitmesajaruutmiilise ala.
      1968. a. leidiski USA merevдelendur R. Brushi Bimini ja Androse  saare
piirkonnast  veealuseid  mььre  ja  sambaid.  Allveearheoloogide   uurimused
nдitasid, et mььre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid  murtud  ligi  10
000 a. tagasi mььri asukohast 40 km pхhja pool asuvast kivimurrust.
Skandinaavia ennustaja John Sundstrцm (sьnd. 1903)  oli  хigesti  ennustanud
1976. a. olьmpiamдngude boikoti ja Iraani ?ahhi  surma  (1978.  a.).  Samuti
цelnud ta ette John Kennedy surma  ja  1972.  a.  Mьncheni  olьmpia-mдngudel
sportlastele tehtava atentaadi.
Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Ьks kvalitatiiv-selt  omapдrasemaid
oli  aatomipommi   esmakordne   sхjaline   katsetamine   Hiroshimas.   Selle
katastroofi erakordsus viib mхttele, et peaks  olema  isikuid,  kes  suutsid
seda ette nдha. Spetsiaalseid  uurimusi  selle  kohta  pole  mul  цnnestunud
leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast  kirjutanud  dokumentaalse  romaani
(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob  дra  ьhe  Hiroshima  elaniku
proua Kumakisi unenдo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:
,,Aga mina nдgin tдna ццsel maavдrisemist. Majad purunesid, kхik  ьmberringi
oli haaratud tulest. Aga kхige hirmsam oli see, et pдike langes  maa  peale.
Дrkasin hirmu tхttu ja jдtkasin karjumist, juba niinematil istudes.
Vana  naine  kummardus  ja  tх'mbas  pea  хlgade  vahele.  Hirmust   suurte.
silmadega,  surudes  nimetissхrme  nina  juurde,  sosistas  proua   Kumakisi
kдhedal hддlel: ,,Kхik, mida ma unes nдen, lдheb tдide.""
On vдhe tхenдoline,  et  Hiroshima-mastaabilist  ka-tastroofi  nдhakse  ette
vaid mхni tund. Reaalsьndmuste kдik oli selline:
— 6. augustil 1945 kell 8.15 lхhkes aatomipomm  u.  500  m  kхrgusel,  olles
lastud langevarjuga alla 8000 m kхrguselt lendavalt pommituslennukilt  B-29.
Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470  000  ela-nikust  surma
86000. Hooneist hдvis 60%.
— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandцr  kolonel  Tibets
saanud teada lahinguьlesande sihtmдrgi — Hiroshima.
— 24. juulil 1945 oli USA president  Truman  andnud  kдsu  kasutada  augusti
algul mхne Jaapani linna vastu pommi.
16. juulil  1945  oli  New-Mexico  kхrbes  korraldatud  esimene  aatomipommi
katsetus.
— 1. juunil  1945  oli  USA  valitsus  pхhimхtteliselt  otsustanud  kasutada
loodavat pommi sхjas Jaapani vastu.
— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva  looval  Manhattani  projekti,
mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.
Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima  hдvingu  kohta  peaks  olema
juba enne Teise maailmasхja algust.  Jaapanist  kaugel  asuvas  Eestiski  on
juba 1943. aas-tast ennustatud, et sхja Jaapanis lцpetab aatom.
Nььd mхned ajaloolised detailid, mis vхiksid  seoses  Hiroshima  tragццdiaga
huvi pakkuda.
6. augustil 1653 oli Hiroshimast lдbi voolaval Ota jхe] suur ьleujutus.  See
olnud nii hдvitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks pдevaks.
Muuseas ei piirdunud saatuse hдvitustцц linna kallal 6. augustiga 1945.  17.
septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja  ьleujutus.  Kui
algul oli linna hдvitanud tuli, siis ьlejддnu tegi  vesi.  Kui  pomm  suutis
hдvitada  vaid  10  silda,  siis  uputus  lхhkus  neid   20.   Pealtnд-gijad
kirjeldavad ьleujutusjдrgset Hiroshimat kui suurt jдrve.
Ka teisel aatomijхul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.
Nagasaki   oli   alates   XVI   sajandist   pхhiline   (1725-1854    ainuke)
vдlismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.
Omaette uurimisteema vхiks olla ьldse  suurte  katastroo-fide  etteaimamine.
Polnud ju  Hiroshima  ja  Nagasaki  suurimad.    Juba   ainuьksi    Dresdeni
pommitamine USA-Suurbritannia lennuvдe poolt  nхudis  1945.  a.  veeb-ruaris
120 000  sakslase  elu,  rohkem  kui  oli  vahetuid  ohvreid  Hiroshimas  ja
Nagasakis kokku! Hamburgis nхudis analoogne operatsioon  1943.  a.  augustis
40 000 sakslase elu. Nende arvude ьle me vдga  ei  imesta,  sest  iga  Teise
maailmasхja pдev nхudis umbes 25 000 inimelu.  Inimohvri-te  poolest  ajaloo
suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maavдring, kus ohvreid  oli  830
000. Gangese ьleujutus nхudis 1737. a. 300 000  ohvrit.  Ka  Jaapani  pinnal
oli varem olnud suuremaid  katastroofe,  nдiteks  Tokio  maavдrin  1923.  a.
Ohvreid oli siis 143 000.
Selliste katastroofide  puhul  kerkib  praktiline  kьsimus,  kui  pikalt  on
vхimalik neid ette цelda ja kas on vхimalik inimkaotusi vдhendada?


11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ьhtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes  poleks  eksinud.  Ometi  ei
sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui  selliseid.  Lisame
veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku vхi mineviku hindami-
sel.  Tohutult  raskem  on  aga  tдpselt  ette  цelda  tulevikus   saabuvaid
sьndmusi.   Sellest   on   tingitud   ka   parimate   nдgijate    eksimused.
Illustratsiooniks pakun vдlja mхned neist.
Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasхda, kus  USA,
N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a.  lammutatakse
Berliini mььr.
Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat,  et  Hiina  muutub
enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et  Venemaast  saab  inimkonna
lootus, sest seal hakkab igaьks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.
Skandinaavia ennustaja J. Sundstrцm arvas eksli-kult,  et  1982.  a.  puhkeb
sхda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina  ja  et  sхjas
lastakse Sundstrцm ise maha kas 12. mдrtsil vхi 12. novembril 1984.
Ka tuntud  Eesti  meedium  Mai  Kalamees  eksis,  kui  rддkis  hьpnoosis  4.
veebruaril 1930 ьhest ajalehest vдljalхigatud portree kohta (mida ta ise  ei
nдinud):
,,See mees on vдga terase loomuga, uhke.  Kui  ta  vihastab,  siis  on  vдga
metsik, kui ta  siiveneb  millessegi  asjasse,  siis  viib  ta  selle  lдbi.
Sхjavдgi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta  ise  seda  ei  taha.
Kхik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lдhe  kaht  aastat,  siis  on  tal
lхpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema  lхpp.  Valitakse  uued
esindajad. Kommunism  parandatakse.  Seda  teeb  alamrahvas  ja  allasurutud
intelligents. Punane madu vдsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."
Tхenдoliselt rддkis hьpnoosis meedium seda, mida  temalt  ootas  hьpnotisццr
B. Johanson. Jutt oli Stalinist.


LХPETUSEKS

Vхib-olla toimub tulevikus unenдgude  uurimine  hoopis  objektiivsemalt  kui
praegu. Tдnaseks pдevaks on  arvamus,  et  unenдgu  on  suunatud  tulevikku,
mitte  mineviku.  Aga  see  tuleviik  sхltub  kдitumisest  ja   psььhilisest
protsessidest minevikus.


LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.
Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London,  Oxford,  N.Y.
1971.
Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.
Miller, A. Selgeltnдgemine ja ennustamine. Tall., 1935.
Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.
Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель  и  Рационализатор.
9/1979, ее. 4-7 и 24-25.
Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979.
Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924.


SISUKORD

Sissjuhatus
1. Unenдod loodusrahvail
2. Sumer ja Egiptus
3. Vana-Kreeka
4. Vana-Rooma
5. Piibel unenдgudest
6. Rahvuseeposed
7. Ended
8. Kilde kesk- ja uusajast
9. Eesti
10. XX sajand
11. Prohvetite eksimused
Lхpetuseks
Lisamaterjali
Sisukord