Sweden


GEOGRAAFILINE ASEND

      Rootsi Kuningriik asub Pхhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti
mere ддres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm.
Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Цland. Mandril Rootsi naabrid
on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad
asuvad ьle Balti mere.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

      Rootsi kesk- ja lхunaosa on killustatud tuhandete jдrvedega ja
jхgedega ning lддneosas on pikk mдeahelik. Jхgede ja jдrvede pindala
moodustab 9%  ja mдgede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hдsti
"venitatud" pхhjast lхuna, siis on ka kliima erinevates osades vдga erinev.
Pхhjas on kogu aeg lumi, lхunas aga kliima on suhteliselt mххdukas. Selle
kliima pхhimхjutajad on Pхhja Atlandi voolus ning domineerivad lддnetuuled,
mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Pхhjas on mдrkavalt
kьlmem kui lхunaosas, kuna seal on palju mдestikke ning soe mereхhk
lihtsalt ei ulata sinna.
      Keskmine хhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0( C ning juulis
16( C. Suvel pдev muutub pikemaks, цц lьhemaks ja talvel vastupidi.
      Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kхige rohkem sademeid on
augustis edela osas.
      Rootsi hoolitseb vдga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kхik oma
aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema
osa elektrienergiast.
      Naturaalsetest resurssidest vхib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,

RAHVASTIK

      Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20
inimest ьhe ruutkilomeetri kohta. Kuna pхhjaosa on pхhiliselt mдgine ja
suuremad linnad asuvad lхunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lхunaosas.
Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75
ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv
on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Vдlismaalastest on kхige rohkem
soomlasi        ( 2,3% ). Ьle 65 aastaseid on 17,5%, ьle 80 aastaseid 4,7%
ьldrahvaarvust.
      Rootslaste хppimiskulud on maailma kхige kхrgemate seas. Samas on ka
palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gьmnaasiumi astuvad rohkem kui 90%
хpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad
inimesed suured riigitoetused. Sellepдrast suremus ongi ьks madalamaid
maailmas: kuus surnut tuhande sьndinute kohta.

MAJANDUS

      Majandusarengu jдrgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Pхhja Riikide
hulka). Rootsi majandus on kхige suurem Skandinaavia riikides. 1994.
aastal nдis riigieelarve jдrgmiselt:
            SISSETULEK 47.9 miljardit USA dollarit
            VДLJAMINEK 70.9 miljardit USA dollarit

RKP ьhe elaniku kohta on ьks suuremaid maailmas: 22 000 USD.
RKP harude jдrgi vхib nдha diagrammil 1.
      Sellest samast diagrammist vхib nдha, et teenindusharud hхivavad
umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.

      Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sхltuvalt kuupalgast
31-46%.

KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)

|Elamu, k.a elektrienergia ja kьtus   |32 % |
|Toitlustamine, k.a kodust vдljas     |17 % |
|Transport                            |15 % |
|Meelelahutused                       |9 %  |
|Riietus ja jalatsid                  |6 %  |
|Mццbel ja kodutehnika                |6 %  |
|Alkohoolsed joogid ja tubakas        |5 %  |
|Hoolitsemine laste ja vanurite eest, |3 %  |
|ravimine                             |     |
|Muu                                  |7 %  |

Tццtute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.

      Pхhilised tццstusharud on mootorsхidukite tootmine ( Rootsis on
sхiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkьmnes nдitaja maailmas),
mets ja puidutooted, tдppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt),
ьmbertццdeldud toiduained.
      Kхikide metallide ammutamine toimub Rootsi pхhjaosas, mдgedes,
ьlejддnute harudega tegeldatakse lхuna- ja edelaosas, kuna kхik linnad (k.a
ka tццstuslinnad) asuvad just seal.
      Pхllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos
piimatootmisega - need toovad 37% kogu pхllumajanduse tuludest.
Pхllumajandusega tegeldatakse pхhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik,
mis vхimaldab sellega tegeleda.

VДLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED

      1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepдrast praegused
pхhilised дripartnerid on EL liikmed.
      Eksportimispхhiliigid on: masinatooted, mootorsхidukid, paberitooted,
mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning
naftatooted.
      Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia,
Taani, Prantsusmaa, Soome ning mхned teised riigid nagu USA ja Norra.
      Importeerimise pхhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning
naftatooted, kemikaalid, mootorsхidukid, raud ja teras, riietusesemed ning
toiduained.
      Impordi partnerid on pхhiliselt samad mis ka ekspordi omad.


  KASUTATUD ALLIKAD
    - Svenska Institutet (Rootsi Instituut)
    - RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)
    - Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production
      Yearbook
    - Microsoft( Encarta( World Atlas 1998 Edition
-----------------------
[pic]