Единый рынок


                        TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL
                             SOTSIAAL TEADUSKOND

                           HALDUSJUHTIMISE ERIALA


                                HJV-21 KURSUS



                                Anton Vхlitok

                                 Andrei Krek

                                Ruslan Furman
                               Aleksandr Bilхk



                                 Ьhtne turg



               Euroopa Integratsiooni  Pхhikursuse  uurimistцц



                                                       Lektor: Keit Kasemets



                                Tallinn 1999



Sissejuhatus.    3


Uksikisiku liikumisvabadus.  4


Elu- ja tццkoha valik. 4


Kompaniide konkurentsivхime tхus. 5


Regionaalne koostцц.   5


Isikute vabaliikumine. 6


Kaupade vaba liikumise kindlustamine.   6


Teenuste liikumisvabadus.    7


Kapitali vaba liikumine.     7


Tarbijakaitse.   8


Kultuuripдrandi kaitse.      8


Ьhtse turu juhtimine.  8


Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset
konkurentsipoliitikat? 9


Keskonnakaitse.  10


Ьhtsest turust ьhtse valuutani.   10


Kokkuvхtte. 12


LISA  13



   Sissejuhatus.


   Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta  Euroopa
Liit, mis sьndis aastal  1993,  on  nььdseks  muutunud  oma  kodanike  jaoks
igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks.  Firmad  on  leidnud  enestele  uued
turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma  tootmise
struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni  tarbijani
kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed  on  vхitnud  kahel  viisil.
Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis  lubab  neil  teha
sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu  riigis.  Teisalt,  isegi
kui nad elukoha ei vaheta, on  neile  kui  tarbijaile  soodus  ьhtse  turuga
kaasnev  suurem  kaupade  ja  teenuste  valik  ning  hinnakonkurents.  Neile
saavutustele vaatamata  nхuab  ьhtse  turu  tugevdamine  ning  vastava  idee
lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi.  Kaubad,  teenused  ja  kapital
liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse  ikka  veel
isikukontrolli. Probleem  seisneb vajaduses ьhitada isikute  liikumisvabadus
nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise  kuritegevuse ьle  ning  ohjeldada
illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt  poolt  Brьsselis  asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt  poolt  liikmesriikide  valitsuste  koostццd,
kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist  (mis  praegu
pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute  de  facto  tхkete
pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade  lдbi.  Ьhtse  turu  loomine
oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle  ettevхtmise  kдigushoidmine  kujutab
endast pidevalt vдljakutset.
   Ьhtse    turu    loomine     Euroopas     on     tхenдoliselt     suurim
majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on  ette  vхetud.  Seitsme  aasta
jooksul  on  Euroopa  Liit  ning  selle  liikmeriigid  transformeerinud   12
eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks  ьksuseks.  Selle  hiiglasliku  ьlesande
lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti  pхhijoontes  lхpule  1.
jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised  laienenud  Euroopa  Liidu
uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu  saavutused
vajavad kaitset ning  edasiarendamist.  Selle  ьlesande  raskust  ei  tohiks
alahinnata.  Ьhtne  turg  kujutab  endast  vдltimatut  eeldust  sellele,  et
teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu  integratsioonis,  ja  nimelt  ьleminek
majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg  Euroopale
vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.
   Ьhtse turu eesmдrk on integreerida  liikmesriikide  majandused,  mis  ei
tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist  keele,  kultuuri,
identiteedi vхi  traditsioonide  valdkonnas.  Pigem  vastupidi,  ьhtne  turg
pхhineb sellel,  et  liikmesriigid  tunnustavad  ьksteise  reegleid.  Samuti
lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille  jдrgi  otsused  vхetakse
vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.
   Ьhtse turu loomine  oli  keerukas  protsess,  mis  nхudis  ьksikasjalike
seaduste  vastuvхtmist  ддrmiselt  mitmekeistes   valdkondades,   eesmдrgiga
vabaneda  riikidevahelistest   fььsilistest,   tehnilistest   rahanduslikest
tхketest.


   Uksikisiku liikumisvabadus.


   Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt
vдhendatud.   Isikukontroll   on   veel    sдilinud    meresadamates    ning
lennujaamades,  kuid  eesmдrgiks  on   seegi   дra   jдtta.   Piirikontrolli
lхpetamisega  kaasnes  piirangute  kхrvaldamine   kaupade   koguselt,   mida
reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu  riigis  ning  tuua  oma
kodumaale, tingimusel, et ostetud  kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.
   Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis  riikides,  kus
nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu  kхige  enam  nende  kaupade  puhul,
mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.
   Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide  vahel
reisivad хhu teel vхi meritsi,  ikka  veel  nautida  tollivabu  oste,  kuigi
ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam  kehtima.
Soodustused jддvad siiski jхosse aastani  1999  ning  kuni  selle  tдhtajani
alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.


   Elu- ja tццkoha valik.


   Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba  reisimist  ja  soodsate
hindade   jahumist.  Ьks  ьhtse  turu  aluspхhimnхtteid  on,  et  tццlistel,
ьksikettevхtjail ja ametit  хppivail  isikuil  on  vabadus  valida  elu-  ja
tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad  seelдbi  kaotaksid  хiguse  tццtu
abirahale oma kodumaal.
   Ьhtses  turus  on  kehtestatud  terve  rida  direktiive,   mis   tagavad
tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.
   Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne  turg  on  sotsiaalsest
aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta  alguses  jхustus
Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis  kehtestab  pхhimхtete  kogumi  tццliste
turvalisuse ja tццkaitse alal.  Samuti  on  vastu  vхetud  spetsiifilisemaid
direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.
   Ьhtse turu pдdevuses  ei  ole  mitte  kхik  sotsiaal-  ning  tццjхulaste
seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist  ja  vallandamist
ning  ametiьhingute  tegevust,  kuuluvad  liikmasriikide  valitsuste,  mitte
Euroopa Liidu vхimkonda.
   Ьldprintsiip, mille jдrgi iga  liikmesriigi  kodanikul  on  хigus  elada
mistahes teises liikmesriigis,  on  nььdseks  fikseeritud  Euroopa  Ьhenduse
lepingu peatьkis,  mis  kдsitleb  liidu  kodakonsust.  Lisaks  annab  leping
teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning  olla
valitud nii kohalikel kui Euroopa  Liidu  valimistel  asukohamaa  kodanikega
vхrdsetel alustel.
   Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu  Euroopa  niisama  lihtsalt
kui omaenese kodumaal on  Euroopa  Liidu  kodanikul  jaoks  vхimsaim  sьmbol
tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.


   Kompaniide konkurentsivхime tхus.


   Ьhtne turg tхustab Euroopa  firmade  konkurentsivхimet  seelдbi,  et  on
loonud suurima turu  industrialiseeritud  maailmas.  Eesmдrk  on  anda  anda
firmadele  vхimalus  suuremateks  toodangu  seeriateks,  kindlustada   neile
suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid  ja  ligipддs  teiste  Euroopa
Ьhenduse  maade  poolt  pakutavatele  riiklikele   lepingutele.   Kхik   see
vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda  viib  hindade  langusele
euroopa tarbija jaoks.


   Regionaalne koostцц.


   Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis
sьndis 1990. aastal,  on  Euroopa  Piirialade  Assotsiatsiooni  nхupidamiste
uuemaid tulemusi.
   Programm, mis on avatud kхigile Euroopa  piirialadele,  seisneb  eeskдtt
nende regioonide  kohta  kдiva  teabe  ja  kogemuste  vahetamises.  Programm
hхlmab  tervet  rida  valdkondi-  tehnilist  abi   (ruumide   ja   varustuse
seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade  vahel  (mis  vхiks
tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid)  ning
teabelevituse   ning  reklaami  edendamist  (piirialade  ettevхtete   ьhised
turustus- ja  reklaamistrateegiad).  Senised  meetmed  vхtab  kokku  vastava
andmepanga loomine.



    Isikute vabaliikumine.


    Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm  on  lхplikult
ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema  liikmesriigid
on enestele  vхtnud  vддramatu  kohustuse  kхrvaldada  kхik  piirikontrillid
isikute ьle, kes ьletavad piiri  kahe  liikmesriigi  vahel.  Isikutхendavate
dokumentide  kontrolli  mahtu  on  juba  praeguseks  vдhendatud,  aga  selle
tдielik дrajatmine on osutunud raskeks.
   Liikmesriigid    ilmutavad    vastumeelsust    lahtiste    piiride    ja
liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav  hind  tдhendab  mobiilsemaid
kurjategejaid  ja  seega  turvalisuse  vдhenemist  ning  ьhtlasi  piiramatut
immigratsiooni.
   Selleks, et  anda  kodanikele  tдielik  liikumisvabadus,  tagades  neile
samaegselt  turvalisuse  ja  kaitse,  on  tarvis  vхtta  mitmeid   meetmeid.
Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostццs  vдlja
tццtada  meetodeid  illegaalse  immigratsiooni  vastu  ja   tхhusaks   tццks
kuritegevuse tхkestamisel,  rakendades  sealhulgas  vajadusel  juhukontrolli
riigipiire.
   Lliikumisvabadus   Euroopa   Liidu    sees    eeldab,    et    sisemiste
piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem  jдrelvalve  liidu
vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui  isikud  vдljaspoolt
Euroopa Liitu on kord  juba  jхudnud  liidu  territooriomile,  naudivad  nad
samasugust  liikumisvabadust  kui  liidu  kodanikud.  Seetхttu   peab   igal
liikmesriigil olema piisavalt pхhjust usaldada teiste  liikmesriikide  poolt
vдlispiiridel teostatud kontrolli  tхhusust  ning  vastavust  kooskхlastatud
nхudmistele.


   Kaupade vaba liikumise kindlustamine.


   Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt  oli  tхenдoliselt  ьhtse
turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on  see  valdkond,  kus
saavutatu nдib olevat kхige suuremas  ohus.  Nдiteks,  kuigi  ettevхted  ьle
kogu Euroopa mццnivad  piirikontrillide  kхrvaldamise  arvelt  saadud  tulu,
vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud  paberitцц,  mis  nььdsest  langeb
nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised.
   Briti   Tццstusharude   Fцderatsiooni   (CBI)    poolt    lдbi    viidud
ьlevaateuurimuse kohaselt  kehtib  eelцeldu  iseдranis  kдibemaksu  kogumise
alal.  Otsus   lхpetada   piiriьletuspunktides   kontroll   eksporditavetelt
kaupadelt  kдibemaksu  maksmise  ьle  on   tunduvalt   kiirendanud   kaupade
liikumist,   samas   tuleb   nььd   ettevхtetel   enestel   esitada   vastav
dokumentatsioon    omaenese    maa    riiklikele    kдibemaksu    koguvatele
ametkondadele.
   Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed,  mida  siiani
kogusid  tolliametnikud  piiril,  peavad  nььd  laekuma  otse  ettevхtetelt,
lдhtudes nende  kдibest.  Seejuures  vхivad  aga  nimetatud  nхudmise  poolt
ettevхttele tekitatud nхudmise  halduskulud  Euroopa  Liidu  piires  riigiti
oluliselt erineda.


   Teenuste liikumisvabadus.


   Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tццandjat kхigis Euroopa  Liidu
maades. Hoolimata teenustesektori suurest  osatдhtsusest  edenes  kompaniide
vabadus mьa  teenuseid  teistes  Euroopa  Liidu  maades  esialgu  aeglaselt.
Nдiteks finantsteenuste alal  jхuti  ьhtse  turu  poolt  mддratud  tдhtajaks
1.jaanuar 1993 tдieliku liberaliseerimisega valmis ainilt  pangandusteenuste
osas.  Kindlustusteenuste  alal  tekkis  ьhtne  turg  1.juuliks  1994   ning
samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise  kohta  jхustub
alles 1.jaanuarist 1996.
   1994.aasta kevadel vхeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmдrgiks
on  tagada   hoiustajatele   ja   investeerijatele   teatav   miinimumkaitse
rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda  oli  Rahvusvahelise  Krediidi-
ja Kommertspanga (BCCI) laineidlццnud juhtum, kus  tuhanded  vдikehoiustajad
ьle kogu Euroopa oma raha  kaotasid.  Edaspidi  on  hoiustajatele  sellistes
olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.
   Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine  kiire  tempoga.  Euroopa
Liit  on  ammu  tunnustanud  vajadust  vabastatud  ja   konkurentsivхimelise
kaugsidesektori jдrele niihдsti selle sektori enese arengu  huvides  kui  ka
seepдrast,  et  kaugside  kujutab  endast  ьht   olulisemat  osa   kaasaegse
majanduse     infrastruktuuris.     Kхrgekvaliteedilised     ja      tхhusad
kaugsideteenused  on  keskse  tдhendusega   tццristad   paljudele   teistele
majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.


   Kapitali vaba liikumine.


   Kapitali vaba liikumine oli ьhtse turu nelja vabaduse  hulgast  esimene,
mida хnnestus ellu viia.
   Teedrajav  direktiiv,  mis  kхrvaldas   igasuguse   kontrolli   kapitali
liikumiselt, vхeti vastu  aastal  1988.  Sellele  on  jдrgnenud  terve  rida
direktiive,  mis  on  liberliseerinud  pangandus-  ja  finantsteenused.  Ьks
oluline  element,  mis  veel  puudub,  on  direktiiv  selle  kohta,   kuidas
maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvхtmist on siiani  takistanud
eriarvamused liikmesriikid vahel.



   Tarbijakaitse.


   Tдnapдeval on tootjail ja mььjail  lubatud  turustada  ьksnes  selliseid
kaupu,   mille    ohutuse    nad    garanteerivad.    See    kehtib    mitte
ьksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka  spetsiifiliste  toodete  puhul  nagu
nдiteks  mitmesugused  ohtlikud  ained.  Vдga  tдpsed  reeglid  nхuavad,  et
toodete mдrgistustel oleks selgelt  vдljendatud  riski  olemus  ning  toodud
kasutamisjuhised.  Nдiteks  annavad  laiatarbekaupadek   nagu   pesupulbrid,
lahustid, vдrvid jne.  Rakendatavad  seitse  sьmbolit  vahetult  visuaalselt
edasi sхnumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisьttiv, sццbiv, jne.).
   Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ьhenduse tasemel.  Sellest  allpool
vastutavad toodete jдrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid,  kes
teostavad igapдevast  kontrolli  tootmis-  ning  mььmispaikades.  Peaks  aga
ohtlik toode siiski lдbi  vхrgu  lipsama,  peatab  selle  edasise  liikumise
ьhenduse infovahetuse ja kiire hoiatuse sьsteem. Liikmesriik, kes  kхrvaldab
turult toote, mis kujutab endast  vahetut  ohtu  tarbijale,  olgu  see  siis
toidu- vхi tццstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa  Komisjonile,
mis seejдrel alarmeerib  teisi  liikmesriike  mхne  tunni  jooksul,  nii  et
viimastel on vхimalik otsekohe vajalikud meetmed vхtta.



   Kultuuripдrandi kaitse.


   Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et  liikmesriigid
vхivad keelustada vхi  piirata  “kunstilise,  ajaloolise  vхi  arheologilise
vддrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda  хigust  ьhtse  turu  loomine  ei
kхrvaldanud   ja   tollikontrolli   kaotamine   sisepiiridel   pole   jдtnud
kunstiteoseid ilma  tхhusast  kaitsest,  mida  nььd  korraldatakse  ьhenduse
tasandil. Nii nдiteks vхidakse  alates  1993.  Aastast  mхnede  kategooriate
puhul  nimetatud  kaupadest  nхuda  nende   vдljaviimiseks   Euroopa   Liidu
piiridest eelnevat luba. See luba, mille  vдljastab  tolliteenistus  riigis,
kus vastav kultuurivara хiguspдraselt asub, omab  kehtivust  kхigis  Euroopa
Liidu riikides. Peale  selle,  kultuurikaubad,  mis  ebaseaduslikult  asuvad
mхnes liikmesriigis,  tuleb  teatud  tingimustel  tagastada  liikmesriigile,
kust nad algselt pдrinevad.


   Ьhtse turu juhtimine.


   Suurem osa ьhtse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need
vхetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis  pьstitatakse  nхudmised  ja
eesmдrgid, mida peavad respekteerima kхik liikmesriigid.
   Nende jaoks, kes vastutavalt ьhtse turu juhtimise eest,  on  olulisimaks
ьlesandeks   hoolitseda   selle    eest,    et    diriktiivid    korrektselt
transponeeritaks   ning    tдide    viidaks.    Ebaхige    vхi    ebatдielik
transponeerimine vхi  koguni  transponeerimise  puudumine  ning  ebapiisavad
tдideviimisprotseduurid vхivad viia selleni, et Euroopa хigust  rakendatakse
erinevate liikmesriikide valitsuste poolt  erinevalt.  Sellest  omakorda  v-
ivad  esile  kerkida  uued,  lisatakistused  kaupade   ja   teenuste   voole
liikmesriikide vahel, niisiis olukord,  mis  on  tдpselt  vastupidine  ьhtse
turu poolt taotletavale.
   Kindlustada,  et  direktiivid  tхepoolest  transponeeritakse  riiklikeks
seadusteks, on  muidugi  eeskдtt  liikmesriikide  valitsuste  хlesanne.  Aga
Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada,  et  liikmesmaad  tдidaksid
neile Euroopa хiguse poolt pandud kohustusi. Komisjon  peab  seega  teostama
jдrelvalvet transponeerimismeetmete ьle,  kontrollimaks,  et  neid  meetmeid
tхepoolest vхetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nхudmistele.


   Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset
   konkurentsipoliitikat?


   Ьhtsel  turul  on  kхkide  liikmesriikide   ettevхtetel   хigus   kхigis
liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid  ning
laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.
   Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud  liidu  enese  ja  liikmesriikide
vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult  vajavad
kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid  teostavad oma vхimu  neil,
kaugelt arvukamail, juhtudel, kus  rahuldav  lahendus  on  kergemini  leitav
liikmesriigi tasandil.
    Hea nдide  sellise  tццjaotuse  kohta  on  1989.  Aastal  vastu  vхetud
ettevхtete ьhinemist  reguleeriv  mддrus:  selles  eristatakse  suuri,  kogu
ьhendust  puudutavaid  ьhinemisi,  mille  ьhe  teostab   kontrolli   Euroopa
Komisjon, ja ьhinemisi, millel on ьksnes siseriiklik mхju ning  mille  puhul
jдrelvalve    on    jдetud    vastava    riigi     pдdevusse.    Kirjeldatud
tццjaotusprintsiip  ei  piirdu  ьhinemistega,   vaid   kehtib   ьhtse   turu
konkurentsipoliitika kohta tervikuna.
   Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida  nad  ostavad,  on  tдnapдeval
aina  sagedamini  pдrit  teistest  liikmesriikidest.  Tulemuseks  on  suurem
kaupade valik ning  ьhtlasi  ettevхtete  jдrjest  kahanevad  vхimalused  дra
kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam  hakanud
ьletama riigipiire.



   Keskonnakaitse.


   Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei  ole  omavahel  olemuslikult
vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt  teineteist.  Juba
Ьhtse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et ьhtse turu programmi  lхplik
elluviimine  on  muuhulgas  pхhilisi  vahendeid   saavutamaks   pьsikindlat,
inflatsioonivaba  ning  samas  keskkonnasхbralikku  majaduskasvu.  Varasemat
rхhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkдigu arvel  on  asendamas  uus
lдhenemisviis,  mille  kohaselt   konkurents   ja   tхhusus   loovad   aluse
pьsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihдsti Euroopa Liidu  siseselt
kui ka rahvusvahelises ulatuses.
   Euroopa Liidu  viies  keskkonnakaitsealaste  abinхude  plaan  nдeb  ette
tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis,  tagamaks  tхhusaimate  meetodite
rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja  sotsiaalarenguks.
See on oluline mitte ьksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ьhtse  turu
enese eduks pikemaajalises  perspektiivis.  Ьhtsel  turul  on  vхimatu  olla
elujхuline   ilma   pьsikindlate   tццstus-,   energia-,   transpordi-    ja
turismipoliitikateta, need  aga  omakorda  saavad  pхhineda  ainult  tervel.
Elukeskkonnal.
   Paljud   keskkonnakaitsekьsimused,   nagu    nдitekss    kliimamuutused,
happevihmad ja kontroll heitmete ьle  ьletavad  riigipiire  ning  neid  saab
lahendada  ainult  ettevхtete  ja  majandussektorite  koostццs,   tarvitades
erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende  kьsimuste
lahendamine kergeim ьhtse turu raames.


   Ьhtsest turust ьhtse valuutani.


   1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele  ьhise  raha-
euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt  ning  nende  asemele  tuleb
rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu  poole
Euroopa rahvustikust. Euro  on  rahvusvaheliste  rahaturgude  ьks  juhtivaid
vддringuid.
 o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.
   Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele  1.juulist  1998  alustasid  Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary  Union-  EMU)  kolmandat
faasi  ehk  ьhisraha   kasutuselevхttu   Saksamaa,   Prantsusmaa,   Itaalia,
Hispaania,  Portugal,  Iirimaa,  Holland,  Belgia,  Luksemburg,  Austria  ja
Soome.
 o EMS ja ERM.
   1978.aastal  otsustas  Euroopa   Ььlemkogu   kдivitada   uue   rahaliidu
programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen  Mmonetary  System-
EMS).  Selle  osana  kдivitus  1979   aastal   valuutkoridor,   Vahetuskursi
Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all.
 o EMU programm kдivitub.
   Vastupidiselt Warneri  plaani  (selle  plaani  pхhjal  kдivitas  Euroopa
Ьhendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori.  Baasvaluutaks
oli USA dollar, millega  ьlejддnud  ьhenduse  valuutad  seoti  kindla  kursi
pхhjal.)  oli ERMi kдivitamine edukas. See andis Euroopa Ьhendusele  julgust
arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal sхlmitud Ьhtse  Euroopa
Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu  programm  ьheks  Euroopa  Ьhenduste
poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas  tollane  Euroopa  Komisjoni
president Jacques Delors plaani, mis nдgi ette juba  konkreetse  tegevuskava
rahaliidu  kдivitamiseks.  Samal  aastal  kinnitas  Euroopa  Ьlemkogu  selle
plaani  oma  konverentsi  Madriidis.  Fikseeriti  rahaliidu  ettevalmistavad
etapid:
   1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle  kдigus  tugevdati  ERMi  sьsteemi
ning   kaotati   liikmesriikides   kehtinud   piirangud   kapitali    vabale
liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.
   2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas  tegevust  Euroopa
Rahainstituut   (EMI).   EMI   ьlesandeks   sai    EMU    kolmanda    etappi
ettevalmistamine,  mis  peamiselt  tдhendas  hooletsemist  selle  eest,   et
Euroopa    Liidu    liikmesriikide    rahanduslikud    nдitajad    vastaksid
konvergentsikriteeriumidele.  1997  aasta  Amsterdami   lepinguga   leppisid
Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide  sisu  ei  “pehmendata”,
st  EMU  aluseks  jдi  konservatiivne  raha-  ja  eelarvepoliitika.  Euroopa
Ьlemkogu kinnitas 1998.aastal need  riigid,  mis  pддsesid  EMU  kolmandasse
etappi ning kьlmutas nende valuutade kursid ECUga.
   3.etapp  algas  1.jaanuaril  1999.  Ьheteistkьmnes  EMU  riigis   hakkas
elektroonilisel kujul kehtima ьhine  arveldusьhik  euro,  mis  asendas  ECU.
1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend.  Rahvusvaluutad  kaovad
kдibelt. EMI asemel alustas  1999.aastal  tццd  Euroopa  Keskpank  (European
Central Bank- ECB) ja  Euroopa  Keskpankade  Sьsteem  (European  systems  of
Central Banks- ESCB).
 o Euro.
   1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha  hakkab
kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:
   -“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;
   -“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad  kasutema
keeleliselt vдga erinevad rahvad;
   -“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle  nimetuse  kasutamist  ei
takista  ajaloolis-poliitilised   traditsioonid   ning   kultuurilised   vхi
religioossed eripдrad.



   Kokkuvхtte.


   Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel  tдieliku  majandus-
ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli  ajal,  mis
see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb  vastata  enne  2000.
aastat. Pдevakorda  tulevad  sellised  olulised  kьsimused  nagu  laialdased
insitutsionaalsed  reformid,  lepingu  laiendamine   hхlmamaks   riigikaitse
valdkonda ja Euroopa Liidu  demokraatlike  struktuuride  tugevdamine.  Teine
vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.



   LISA



   Jah ьhtsele turule.
   Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end  pдrast  Euroopa  ьhtse
turu  kehtestamist  1.jaanuaaril  1993  olevat  “vдga/ьsnagi  lootusrikkad”.
Umbes 35% on “vдga/kьllaltki murelikud” ja 11%-l ei  ole  mingi  seisukohta.
Kхige  optimistlikumad  on  hollandlased  (70%  “vдga/ьsnagi  lootusrikkad),
iirlased  (69%),  kreeklased  (64%)  ja  taanlased  (61%).  Neile  jдrgnevad
itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%),  hipaanlased  ja  britid
(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).
   Toodud arvud on saanud 12  liikmesriigis  1994.a.  kevadel  lдbi  viidud
avaliku arvamuse kьsitlusel.

-----------------------
[pic]