STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

                             SISEKAITSEAKADEEMIA

                            PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL



                                   STRESS
                                 Kursusetцц



                                             Juhendaja:

      T. Ruubel



                                Tallinn  2000
SISUKORD
        SISUKORD  2
        Sissejuhatus   3
1.    Elustress  4
  1.1. Stressi tekkepхhjused 4
   1.1.1.   Tццstress  5
   1.1.2.   Organisatsiooni stressitegurid   5
   1.1.3.   Tццstressi vдltimise meetodid    6
   1.1.4.   Tцц hьved  8
   1.1.5.   Isiklikus elus toimuvad muutused 9
  1.2. Stressipinge    11
2.    Stress ja sugu   13
3.    Vхitlus stressi vastu  16
  3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile     16
  3.2. Relaksatsioon   17
  3.3. Rahustav hingamine    18
  3.4. Lihasrelaksatsioon    19
  3.5. Mхtlus     21
  3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?    22
  3.7. Aroomid stressi vastu 22
  3.8. Muud meetodid lххgastumiseks     23
      KOKKUVХTE  24
        KASUTATUD KIRJANDUS  25

Sissejuhatus

Kдesolevas kursusetццs  pььan  analььsida  stressi,  stressi  tekkepхhjused,
stressi  mхju  inimese  organismile  ja  samuti  uurida,   kuidas   vхidelda
stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles  дrritav  nдrvipinge,  mis  pikema  aja  jooksul  mхjub
muserdavalt ja tekitab  kehalisi  vaevusi.  Teaduslikumalt  tхlgendatult  on
stress keha ja meelte vastus organismile esitatud  kхrgendatud  nхudmistele,
valmisolek tekkinud ohu ning  ьlekoormuse  tingimustes  tegutsemiseks.  Sхna
“stress” tдhendab,  tхlkides  inglise  keelest,  “surve,  pinge,  rхhumine”.
Ensьklopeediline sхnastik  annab  jдrgmist  stressi  tхlgendust:  stress  on
organismi  pingeseisund  kaitsereaktsioonina  negatiivsete  mхjurite   vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog  Hans
Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik,  mis  pхhjustab  kiire  organismi
vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis  nхuab  organismilt  kohanemist.
Tььpilised stressorid  on  psььhiline  pinge,  raske  kehaline  pingutus  ja
trauma.      Organismi      kohanemisviisi      stressorile      nimetatakse
stressireaktsiooniks.
Iga  inimese  elus  esineb  stressi,   sest   kхikides   inimese   elu-   ja
tegevusvaldkondades  on  olemas   stressi   impulsid.   Stressisituatsioonid
tekivad nii kodus kui ka  tццl.  Juhtimisteooria  seisukohalt  pakuvad  meie
jaoks  suuremat  huvi  organiseerimise  probleemid,  mis  tekitavad  stressi
tццkohtadel.
Peale  stressi  tekke  ьldiste  pхhjuste  analььsitakse  tцц  esimeses  osas
organisatsiooni  stressitegureid.  Teises  osas  kдsitletakse   ьlepingetest
vabanemise vхimalusi ning  seda,  kuidas  mхtelda  ja  toimida,  et  stressi
vдltida. Kolmas osa  sisaldab  stressi  profьlaktika  meetodite  kirjeldust,
mille  hulka  kuuluvad  pдevakorra  ьmberkorraldamine  stressivastaseks   ja
psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.



   Elustress


Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt  saavad  seda
tunda, nдiteks, kas ххnsa  tundena  kхhus  ennast  uutele  klassikaaslastele
tutvustades  vхi  kхrgenenud  дrrituvusena  ning  unetusena  eksamisessiooni
ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal  tase  kahjutu.  Nimelt  liigstress
tekitab  probleemi  indiviidide  ja  organisatsioonide  jaoks.   Stress   on
inimolevuse lahutamatu osa.  Tuleb  хppida  vahet  tegema  lubatava  stressi
taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs  ьleliigset  psьhholoogilist  vхi  fьsioloogilist
pinget.  Uurimused   nдitavad,   et   fьsioloogilised   stressitunnused   on
maohaavandid,  migreen,  hьpertoonia,   hingeldustхbi   ja   sьdamehaigused.
Psьhholoogilised tunnused on  ьlitundlikkus,  дrevus,  depressioon,  isutus,
unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse  ja
heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii  palga
suuruses  ja  tцц  tagajдrgedes,  kui  ka  tervises  ja  tццtajate  heaolus,
pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab  otseselt  ja  kaudselt
ettevхtte   kulusid   eesmдrgi   saavutamisel   ning   vдhendab    tццtajate
elukvaliteeti.


1 Stressi tekkepхhjused


Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas  ettevхtte  tццga
ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.
Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge  tццpinge  vхi  jхhker  kohtlemine,  on
kхigile teada, ent mхndagi nendest,  nдiteks  kдrsitustхbe,  masendustunnet,
enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist  lдhisuhetes,  ei  osata
alati  nдrvipinge  tхusu  pхhjustajaks  lugeda.  Organismi  vastusreaktsioon
ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti  sellest,  kuidas  me  hindame
situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku  vхimalusi.  Ootamatu,  ohtlik
ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.


1 Tццstress


Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni  soovitav  –
see sunnib  end  mobiliseerima,  vхimed  mдngu  panema.  Ametikoht,  millega
pidevalt kaasneb psььhiline  alakoormus,  ei  paku  enamikule  tervetele  ja
tццkatele inimestele erilist pinget.
Paljud  selliste  levinud  kutsealade  esindajaist  nagu  nдiteks  хpetajad,
autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et  nende  tцц  on
tдis  nдrvipinget.  See  ei  tдhenda  aga  mitte  alati  kхrgenenud  stressi
vastaval tццalal.
Kroonilise  ajapuuduse  ja  suure  tццpinge  tunne  on  miski,  mida  paljud
inimesed ise endale alateadlikult sisendavad  –  nii  selleks,  et  tдhtsate
asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita,  kui  ka  selleks,
et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.
Kiire tempo, kхrge vastutus  vхi  suur  tццkoormus  tekitavad  stressi  seda
enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi  subjektiivseid  asjaolusid:  tцц
ei  paku  huvi,  selle  tegemiseks  puudub   kutsumus,   suhted   juhi   vхi
kolleegidega  on  halvad,  tццkohal  valitseb  korralagedus,  firmas  esineb
kдegalццmise meeleolusid jne.



2 Organisatsiooni stressitegurid



Kдsitleme neid tegurid,  mis  toimuvad  organisatsiooni  sees  ja  tekitavad
stressi.
1. Ьlekoormus vхi vдike alakoormus. Nдiteks, tццtajale antakse  liiga  palju
  ьlesandeid vхi nхutakse tulemuste liiga nхrget taset teatud aja  jooksul.
  Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne.  Kuid
  ka alakoormus vхib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tццtaja, kellel ei
  ole tema oskustele ja vхimetele  vastavat  tццd,  tunneb  frustratsiooni,
  rahutust  oma  vддrtuse  suhtes  ning  oma  koha  suhtes  organisatsiooni
  sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui  tццtajale  esitatakse
  vasturддkivad nхudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt  vхib  tekkida
  ka mitteformaalse rьhma normide ja  formaalse  organisatsiooni  nхudmiste
  erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vхib tunda pinget ja
  rahutust, sest ta tahab ьhest kьljest kohaneda kollektiiviga ning teisest
  kьljest kinni pidada juhtkonna nхuetest.
3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad  siis,  kui  tццtajale
  pole  selge,  mida  talt  oodatakse  ja  nхutakse.  Rollide   konfliktist
  erinevalt nхuded ei ole vasturддkivad, aga samal ajal need  on  pхiklevad
  ja  ebamддrased.  Tццtajatel  peab  olema  kindel  ettekujutus  juhtkonna
  ootustest.
4. Ebahuvitav  tцц.  Uurimused  on  nдidanud,  et  indiviididel,  kellel  on
  huvitav tцц, tekib harvem дngistust ja nad haigestuvad vдhem,  kui  need,
  kelle tцц ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mхistele “huvitav tцц”  kхigil
  on erinevad: see, mis paistab  huvitavana  ьhele,  ei  tдhenda  seda,  et
  teisele see kindlasti pakub huvi.
5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid tццkohti, kus  stressi  ja  rahulolematust
  lisavad sellisedki tegurid nagu mьra, vilets valgustus, liiga  madal  vхi
  kхrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud,  inetud  kхledad
  tццruumid,  aegunud   tццvahendid   ja   masinad   –   kхik   see,   mida
  traditsiooniliselt fьsioloogilisteks tццtingimusteks on peetud.
Suure tццkoormuse kхrval tekitavad stressi ka rahulolematus  tцц  sisu,  oma
positsiooni ja rolliga.


3  Tццstressi vдltimise meetodid


Inimestele,  kes  kannatavad   ьlemддrase   tццstressi   all,   soovitatakse
rakendada jдrgmiseid meetodeid.
1. Tццtage vдlja prioriteeti sьsteem oma tццs. Hinnake  oma  tццd  jдrgmisel
  viisil: “pean tдnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nдdalal”  ja  “teha,
  kui on aega”.
2. Хppige ьtlema “ei”, kui te jхuate piirini, kus ei suuda enam  vхtta  tццd
  juurde. Seletage oma ьlemusele, et  te  saate  aru  ьlesande  tдhtsusest.
  Seejдrel kirjeldage  konkreetsed  prioriteetsed  tццd,  mille  kallal  te
  praegu tццtate. Kui ta jддb oma arvamuse  juurde,  kьsige,  mis  tццd  te
  peate edasi lьkkama uue tцц lхpuleviimiseks.
3. Suhelge oma ьlemisega eriti efektiivselt ja usaldusvддrselt.  Pььdke  aru
  saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada  teie  omadest.  Хpetage
  oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tццkoormusest ning andma
  pхhjendatud ьlesanded.
4. Дrge nхustuge oma juhiga, kui  ta  hakkab  andma  vasturддkivaid  nхudeid
  (rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused  nхuded  tхmbavad  teid
  erinevatesse   suundadesse.   Paluge   korraldada    nхupidamist    kхigi
  asjaosalistega, et  vдlja  selgitada  probleem.  Дrge  vхtke  sььdistavat
  agressiivset  seisukohta;  lihtsalt  seletage,  missugused   konkreetselt
  probleemid loovad vasturддkivaid nхudeid teie jaoks.
5. Andke teada juhile vхi kaastццtajale, kui te tunnete, et teie  ьlesannete
  ootused vхi hindamise standardid ei ole  selged  (segased  rolliootused).
  Цelge neile, et te  kahtlete  konkreetsetes  kьsimustes,  mis  on  seotud
  ьlesandega ja tahate nхu pidada neis kьsimustes.
6. Arutage igavusetunnet vхi  huvi  puudumist  tцц  vastu  oma  juhiga.  Aga
  pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et  teie  eeldate
  tццd, mis nхuab  pьhendamist  ja  tahaksite  saada  vхimalust  vхtta  osa
  teistest tццvaldkondadest.
7. Igapдev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.
Teised tegurid, mis on  seotud  stressi  teke  vдhendamisega,  on  tervislik
toitumine,  enese  vormis   hoidmine   kehaliste   harjutuste   abil,   ning
ьldtasakaalu saavutamine elus.
Juhtidele  soovitatakse  kхrge  tццviljakuse  ning  madala  stressi   taseme
saavutamiseks:
1. Hinnake teie tццtajate vajadusi ja kalduvusi ning pььdke  mддrata  vastav
  tцц maht ja tььp nende jaoks.  Kui  nad  nдitavad  hдid  tagajдrgi  selle
  ьlesande tдitmisel, tхstke tццkoormust  tццtajate  nхusolekul.  Sobivatel
  juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.
2. Lubage oma tццtajatel loobuda mхne ьlesande  tдitmisest,  kui  nendel  on
  olemas mхjuvad pхhjused. Kui on  vдga  vajalik,  et  nad  tдidaksid  seda
  ьlesannet,  seletage,  miks  seda  on  vaja,  ning  seadke   prioriteedid
  jдrjekorda nende tццs, et anda vajalikku aega  ja  lisaressurse  ьlesande
  tдitmiseks.
3. Mддrake tдpsemalt konkreetsete volituste,  vastutuste  ja  tootmisootuste
  tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist
  (tagasisidet).
4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nхuetele.
5. Kindlustage vastav hьvitus  efektiivse  tцц  eest.  Tццpinge  lдbielamine
  kahjutoova stressina ja tццst saadav rahulolu vхi rahulolematus  olenevad
  paljuski sellest, kui hea palgaga jхupingutusi korvatakse.
6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vхimeid ning  arutades  koos
  nendega keerulisi kьsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).


4  Tцц hьved


Tццst  hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse  vдhendamine  ei  ole  kuigi
tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma tцц tulemustest rahulduse saamine  on
ьhevхrra olulised nii hea  enesetunde  hoidmiseks  kui  toonuse  tхstmiseks.
Jдrgnevalt on loetletud mхned ratsionaalselt korraldatud  ning  energiliselt
ja keskendumisega tehtud tцц kasutegurid.
 . Tцц vхimaldab luua  kontakte  teiste  inimestega  ning  tunda  rahuldust
   ьheskoos millegi tegemisest, eesmдrgi saavutamisest.
 . Tцц sunnib avardama silmaringi, хppima pidevalt midagi juurde.
 . Tццl vхib leida sьmpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega  koos
   veeta.
 . Koostцц teiste  inimestega  sunnib  ьletama  oma  vaateviisi  piiratust,
   arvestama ka teiste kogemusi.
 . Tцц kдigus  vхib  ise  teistele  midagi  хpetades  tunda  end  targa  ja
   vajalikuna.
 . Tцц vхimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.
 . Tццl vхib leida usaldusvддrse inimese, kellega  saab  ka  oma  isiklikke
   probleeme arutada.
 . Hingelise kriisi olukorras aitab tцц mхtted iseendalt  ja  oma  muredelt
   eemale viia.
 . Iga nхudlikum tццkoht esitab teatud  vдljakutse  taiplikusele  ja  nхuab
   loovust.
 . Tццl kдimise rьtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis pьsida.
 . Tцц tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise
   (Elenurm jt. 1997:25).


5  Isiklikus elus toimuvad muutused


Igasugune  muudatus  elus  nхuab  kohanemist:  olgu  see  siis  tццkoha  vхi
riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vхi  isegi  pьhad.  Rahulolematus
ja pinge on sel puhul ьsna tavalised nдhtused. Inimest  vхivad  hдirida  nii
elu rutiin ja ьksluisus kui  ka  sagedased  vхi  jдrsud  elulised  muutused.
Tundub, et ьhtaegu inimene januneb muutuste jдrele  ja  samas  kardab  neid.
Miks? Iga muutus rikub  vдljakujunenud tцц- ja elurьtmi ning  sunnib  muutma
inimese harjumusi kдitumises ja mхtlemises.
Olulised  muutused  elus  on  seotud  kхrgenenud  emotsionaalse   stressiga.
Stress,  see  iseдralik   pingeseisund,   mis   energiavarude   koondamisega
paratamatult kaasneb, aitab aga  toimuvate  muutustega  kohaneda:  probleeme
lahendama asuda,  hingevaluga  toime  tulla  ning  mхtteviisi  ja  toimimise
muutumist ette valmistada.
Kui me uuesti vaatame lдbi elusituatsiooni ja sьndmuste loetelu, mis  vхivad
esile kutsuda stressi, siis nдeme, et  mхned  nendest  on  positiivsed  ning
avaldavad soodus mхju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse  sьnnitamine,
edukalt tehtud eksamid).  Peale  seda,  elu  jooksul  me  kogeme  ka  teised
positiivsed tunded, nt  rххm  (kooli,  ьlikooli  lхpetamine,  sugulaste  vхi
sхprade kokkutulek, lemmik vхistkonna  vхit),  armastus,  loomingutхus  jne.
Stressipinge tekitavad nii positiivsed  kui  ka  negatiivsed  situatsioonid.
Selleks, et kuidagi  vahet  teha  stressiallikate  vahel,  positiivsed  said
nimetuse eustress, negatiivsed – distress.
Psьhholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille  abil  on  vхimalik  hinnata
ьhe vхi teise sьndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Nдiteks  1967.a.  T.
Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste  skaala  jдrgi  oli
tolleaegse Inglismaa elanike  jaoks  kхige  suuremaks  stressoriks  lдhedase
inimese surm, nхrgimaks jхulupьhad.
Kuidas nii meeldiv aeg nagu  jхulud  vхib  stressi  tekitada?  Ьhele  muudab
pьhad  nukraks  ьksiolek.  Teisele  toovad  jхulud  kaasa  hulga   sekeldusi
(piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei  suuda
kuidagi otsustada, kellele millist kingitust  teha,  neljas  ootab  pьhadelt
midagi tхeliselt erilist ning on pettunud,  kui  nende  kдtte  jхudes  mitte
midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).
Kui mingile ajalхigule kuhjub liialt palju ulatuslikku  kohanemist  nхudvaid
muutusi, vхib stress ьletada taluvuse piiri ja ohustada tervist.  Seepдrast,
kui vхimalik – ьks muutus korraga!
Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse  ja
hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla,  muututakse  nii
heale  kui  kurjale   vastuvхtlikumaks,   vaimustutakse   vхi   vihastutakse
kergemini, vхidakse uisapдisa  otsustada  ja  endalegi  ootamatult  toimida.
Suurte muutuste ajal on seepдrast tark elada ьks pдev korraga  ja  kaalukate
otsuste langetamine vхimaluse korral edasi lьkata. Samas  sunnib  turvatunde
ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse  ja  teadmatuse
tunne  kaovad  sedamццda,  kuidas   uued   kдitumis-   ja   tegutsemisviisid
juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge  kindlad  tхekspidamised,
usaldusvддrsed pхhimхtted, harjunud tццviisid, keskendumine konkreetsele  ja
lihtsale praktilisele tegevusele. Nдiteks suure mure vхi leina  korral  saab
tхhusat abi igapдevaste kodutoimetuste дrategemisest.
Teisest  kьljest  vхib  vahel  muutustega  kohanemiseks   vaja   olla   just
lahtiьtlemist mхnest vanast harjumusest. Suured  muutused  panevad  proovile
inimese vхime maailma teisiti  nдha  ja  oma  tegutsemine  sellele  vastavks
kohandada.
Stress, on  otsekui  organismi  mдrguanne  selle  kohta,  et  elus  tekkinud
muudatusele peaks jдrgnema ka enese muutmine.
Muutustega  kaasneb  mхnelegi  meeliьlendav  teravate  elamuste  kogemine  –
emotsionaalne  pinge  tekitab  teatud  “narkootilise”  efekti  –  nauditakse
adrenaliini verre  paiskumisele  jдrgnevat  erutuse  ja  erksuse  seisundit.
Leidub inimesi, kes pььavad oma elu mхnusaks teha aina uutesse  seiklustesse
sukeldudes.  Kuid  sage  uue  otsing  vхib  anda  tunnistust  iseenda   eest
pхgenemisest – lakkamatuid muutusi  ja  vaheldust  otsides  pagetakse  kehva
keskendumisvхime, kдrsituse, pealiskaudsuse ning  paradoksaalsel  viisil  ka
vхimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma  ьmbruses  selleks,
et ise mitte muutuda.


2 Stressipinge


Seega  stress  on  organismi  pingeseisund,  s.t.  keha  ja  meelte   vastus
organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele (stressi situatsioon).  Inimese
organism kannatab stressipingest tekkiva mхju all.
Kдsitlegem erisugused inimese seisundid, mis vхivad signaliseerida  sisemise
pinge  olemasolust  organismis.  Teadvuslik  hinnang  vхib  ьle  viia   need
signaalid  emotsionaalsest  sfддrist  (tunded)   ratsionaalsesse   (mхistus)
sfддri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.
Stressipinge tunnused:
1. Vхimatus keskenduda millelgi.
2. Sagedad vead tццs.
3. Mдlu halvenemine.
4. Vдsimusetunde liiga sagedane tekkimine.
5. Kхne kiiremine.
6. Hajameelsus.
7. Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).
8. Suurenenud дrrituvus.
9. Tццrххmu alanemine.
10. Huumorimeele puudumine.
11. Suitsetamise sagenemine.
12. Kalduvus alkoholilembusele.
13. Pidev nдlja tunne.
14. Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.
15. Vхimatus хigel ajal tццd lхpetada.
Kui leitakse oranismi stressipinge  tunnused,  siis  tuleb  tдhelepanelikult
uurida selle pхhjusi.
Vхimalikud stresspinge pхhjused:
1. Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on  vaja,  mis
  kuulub kohustuste hulka.
2. Ei jдtkuta pidevalt aega – ei jхuta midagi дra teha.
3. Keegi vхi miski ajab taga,  rutatakse pidevalt kuhugi.
4. Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end vдlja magada.
5. Tuntakse, et kхik ьmbritsevad on ka pinges.
6. Nдhakse unesid sagedamini, eriti kui on ьlevдsinud.
7. Suitsetatakse liiga palju.
8. Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.
9. Ei meeldi peaaegu kхik.
10. Kodus on pidevalt konfliktid.
11. Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.
12. Vхetakse raha vхlgu siis ku ei teata kuidas pдrast tagasi maksta.
13. Tekitakse alavддrsuse kompleks.
14. Ei olda kellegagi rддkida oma probleemidest ning ei soovita seda.
15. Tuntakse, et ei peeta lugu ei tццl ega kodus.
Arvatavasti siin ei ole toodud kхik stressipinge pхhjused. Iga inimene  peab
ise analььsima oma seisundit ja ilmsiks tegema  stressipinge  pхhjused,  mis
on iseloomulikud ainult tema jaoks.



   Stress ja sugu


Mхnikьmmend aastat tagasi  leidsid  inglise  psьhholoogid,  et  naistele  on
omasemad  neurootilised,  meestele  aga  somaatilised   stressireaktsioonid:
naised kipuvad nutma, nддgutama ja halama, tahavad end  tьhjaks  rддkida  ja
ootavad  lohutamist.  Mehed  tхmbuvad  pigem  endasse,  elavad   kujutlustes
toimunut lдbi vхi eitavad sьndmuste negatiivset mхju, kuni stress  kehaliste
vaevustena  endast  mдrku  annab.  Ьhiste  ja  esmaste  stressi   tunnustena
kirjeldatakse unetust, masendust ja дrrituvust.
Eesti naised mдrkavad enda juures  stressi  tunnuseid  meestest  sagedamini:
nad on tunduvalt rohkem ьlevдsinud ja palju sagedamini  rahutud,  дngistunud
vхi ьkskхiksed. Neil valutab pea ja nad  kurdavad,  et  дrrituvad  kergesti.
Nad kдivad sagedamini arsti juures.
Mehi hakkavad vaevama ebamддrased pisted sьdame piirkonnas, rхhumine  rinnus
ja pхhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vдljub  kontrolli
alt. Stressi ьle kurdavad mehed vдhem, sest seda  pole  kombeks  tunnistada.
Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost  ja
selle  mootori  vхimsusest  teatakse  kхike,   viimasest   tehnoьlevaatusest
mдletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga kьsida neilt kasvхi nende  kehakaalu
ja veresuhkru taset vхi viimast hambaarsti  juures  kдimise  kuupдeva,  siis
sattub mees kimbatusse.
Kohustus tццd nii  teha,  et  perele  piisav  sissetulek  tagada,  on  tugev
stressitegur. Selle nimel pььtakse endast viimane vдlja  vхtta.  Juhtub,  et
armu ei anta  ei  alluvatele  ega  perelegi.  Tццstressi  tunnused  ilmnevad
mujalgi: suhted lдhedastega  pingestuvad  ning  sхpradest  hakatakse  eemale
hoidma.
Stressiekspert  ameeriklane  Georgia  Witkin  tхdeb,   et   meeste   stressi
pхhiliseks pхhjuseks on vхitlus positsiooni pдrast.
Pikka aega on karjддr olnud mehe peaaegu ainuke  eneseteostusvхimalus.  Amet
annab talle elu pхhirolli, kuid toob kaasa ka  suurema  stressi.  (Vaatamata
sellele, et ьlekurnatus ja tццvдsimus naisi nende  endi  arvates  sagedamini
vaevab.) Mehe peamine roll on tццd teha ja sissetulekut teenida – see  tagab
edu, tunnustuse, kindlustatuse.  Teenitud  raha,  saavutatud  positsioon  ja
omandatud  lugupidamine   vхivad   halvimal   juhul   osutuda   pakutavateks
vahetusvддrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.
Naise “valuuta” on mitmekesisem ning  ning  ta  on  riskide  vastu  paremini
kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema  puhul  on
hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vдlimus.
Pьstitanud  enesele  eesmдrgid  ja  neid  tдitma  asunud,  sihib  mees  juba
jдrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem,  kui
parajasti vaja. Mees on tihti vaid ьhes – ameti-rollis.
Naisel on rohkem  valikud.  Ema,  abikaasa  ja  tццtaja  rollide  esitatavad
ootused on erinevad, ьhe tдitmine ei sхltu teisest.
Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et  tццstress  kimbutab  naisi
vдhem tдnu valikuvabadusele: nad ei saa  end  teostada  mitte  ainult  tццl,
vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ьhest rollist, tдites  teist.  Kхige  enam
kehtib see seaduspдrasus just juhtide ja spetsialistidena  tццtavate  naiste
kohta, kellel on voli  ise  oma  tццd  kavandada  ja  korraldada.  Ьlemuseks
olemise  pinget   see   naine   ei   pхe:   pigem   naudib   vхimalust   end
traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.
Mees paneb kхik tavaliselt ьhele kaardile – kui tцц  ei  edene  ja  amet  ei
anna vхimalust end hдsti tunda, siis nдib kхik  hukas  olevat.  Stress  tццl
muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste  tegevuse  eest  vastutamisel
kui ka alluvana kellegi kдske tдites. Alluva rolli on  mehel  raskem  taluda
kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vхtmist  pigem
mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.
Sьdamearst Jaan  Eha  on  tхdenud,  et  Eesti  meeste  hulgas  esineb  palju
enesehдvituslikku   kдitumist,   mis    viitab    suurele    stressile    ja
ebaadekvaatsele enesehinnangule: mхttetud ja ohtlikud  manццvrid  liikluses,
kihutamine,  suitsetamine,  joomine  ja  narkootikumide  kasutamine.  Ьldine
nдrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tьhjas sхnelemises. Nii nagu ei  peeta
kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei  jдrgita  ka  keha  ja
vaimu tervist  sддstvat  eluviisi.  Ьhepдeva-unistuste  nimel  elamine  viib
mхttetu tхmblemiseni. Vхimalik, et selle pхhjuseks on sotsiaalne  ebakindlus
ja tuleviku-usu puudumine.
Eesti  meeste  suremus  sьdamehaigustesse  on   Euroopas   esikohal,   eriti
keskesliste meeste hulgas (Lдti ja  Venemaa  kхrval).  Jaan  Eha  leiab,  et
olukord vхib hakata  aegamццda  muutuma,  kui  riik  ja  tццandjad  hakkavad
vддrtustama  inimest  ja  tema  tervist,  mitte  ainult   kasumit.   Nдiteks
Inglismaal on vхidetud juba ьsna mitu  kohtuasja  stressist  tingitud  kahju
hьvitamiseks.
Noorte  meeste  eluvддrtuste  ja  rollide   mitmekesistumine   (lххgastumine
kodutцid tehes, isaduspuhkusele jддmine  jms),  mis  viimastel  aastatel  on
levinud Pхhjamaades, vхib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus  pere  ja
jдrglaste ьleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis  suurendab
mehe ja kogu turvatunnet ning lдhendab pereliikmeid ьksteisele.
Stressi ьletamise viisid on aja jooksul mхneti muutunud ning mхjutatud  mehe
ja  naise  rollidele  omistatud  tдhendusest.  Mхlemad  pooled  teadvustavad
ennast  lдbi  peegelduse  oma  ajas  ja  kultuuris  ning  pхevad  suhte-  ja
tццpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.
Meeste ja naiste taktikad  stressi  tekitanud  probleemide  lahendamisel  on
erinevad. Naised  kьsivad  sagedamini  nхu,  keskenduvad  positiivsele  ning
hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult  katsetades  asja  parandama.  Mehed
pььavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada,  kuni  kхik  on  omaette
lдbi mхeldud ning olukorra  muutmise  vхimalused  lдbi  kaalutud.  Kui  mees
midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kхike korraga. Selline otsus  vхib
suurendada pinget ja viia purustava kдitumiseni. Niisugust kдitumist  toidab
mхtteviis: mees ei tohi oma nхrkusi nдidata ning  ta  otsused  peavad  olema
kindlad ja kхigutamatud.
Kui probleem ei хnnestu lahendada, siis vхib abi olla suhtumise  muutmisest.
Naistele on omane anda probleemile teine tдhendus,  eitada  selle  olulisust
vхi lihtsalt fantaseerida (“kьll kunagi midagi iseenesest muutub”).
Mehed kipuvad otsima sььdlast ning pььavad teda karistada. Nii  mхnigi  kord
vхib “sььdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik  pхhjustaja,  vaid  nхrgem
kolleeg  vхi  pereliige.   Ohtlikuks   muutub   olukord   mehe   tццvхimele,
enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sььdlaseks hakatakse  pidama
ennast.
Naisi  saab  mehe  stressi  leevendada,  kui  aitab  tal  probleeme  selgeks
rддkida, sььkoormat hajutada ning lahendusele jхudmise  ьksikasju  kavandada
( Elenurm 2000: 40-42).


   Vхitlus stressi vastu


Tekib kьsimus, kuidas inimese organism  paneb  stressile  vastu  ning  juhib
seda?
Kдsitleme  organismi  vхimalikud   reaktsioonid   stressile   ning   stressi
alandamise pхhiviise:
relaksatsioon;
keskendumine;
hingamise autoreguleerimine.


1 Mismoodi inimese organism reageerib stressile


Mis on inimese organismi vхimalikud reaktsioonid stressile?
1. Stressi reaktsioon.
   Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile  stressi.  Inimene  katsub
   teadvuslikult vхi teadvustamatult kohaneda  uue  situatsiooniga.  Sellele
   jдrgneb  tasandamine  ehk  adapteerimine.  Inimene  kas  leiab  tasakaalu
   kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid  tagajдrgi  vхi  ei
   kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb  adapteerimine).  Selle
   tagajдrjel vхivad tekkida erisugused psььhilised vхi  fььsilised  hдlved,
   stress kas kestab kьllaltki kaua vхi tekib tihti.
2. Pasiivsus.
  See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei
  suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse  ja  depressiooni
  seisund. Aga selline stressi reaktsioon vхib olla ajutine.
   Kaks ьlejддnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.


3. Aktiivne kaitse stressi vastu.
  Inimene  vahetab  tegevusala  ja  leiab  ьles  midagi  otstarbekamat   ja
  sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis  soodustab  tervise  seisundi
  paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).
4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku  adapteerimist
  nii psььhilist kui ka fььsilist. See reaktsioon on mхjuvam.
Normaalsetes  tingimustes   stressi   vastuseks   inimesel   tekib   дrevus,
norutunne,  mis  on  automaatne  ettevalmistus  aktiivseks  tegevuseks   kas
rьndavaks  vхi  kaitsvaks  kдitumiseks.  Niisugune   ettevalmistus   teostub
organismis alati,  sхltumata  sellest,  milline  stressireaktsioon  tuleb  –
isegi siis, kui ei toimu mingit fььsilist toimingut. Automaatse  reaktsiooni
impulss vхib olla  potentsiaalselt  ohtlik  ja  viib  organismi  valmisoleku
seisundisse. Sьdamelццgid sagenevad, tхuseb  vererхhk,  lihased  on  pingul.
Sхltumata sellest kas oht on tхsine  (elule  дhvardus,  fььsiline  vдgivald)
vхi  mitte  (solvang)   organismis   tekib   дrevus   ja   selle   vastuseks
vastupanekuks valmisolek.


   3.2. Relaksatsioon


Дrevuse  automaatne  reaktsioon  seisneb  kolmest   jдrjestikusest   faasist
(vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):
impulss
stress
kohanemine
Teiste  sхnadega,  kui  tekib  stress,  siis  stressiseisund  hakkab  varsti
alanema – inimene nii vхi teisiti rahuneb.  Kui  kohanemist  rikutakse  (vхi
ьldse puudub), siis  on  vхimalik  mхnede  psьhhosomaatiliste  haiguste  vхi
hдirete tekkimine.
Jдrelikult, kui inimene tahab suunata oma jхupingutusi  tervise  sдilitamise
peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile  relaksatsiooniga.
Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma  igaьhte  kolmest  stressi
faasist. Sellega ta vхib segada stressi  impulssi  mхju,  peatada  seda  vхi
(kui stressi  situatsioon  ei  ole  tekkinud)  nхrgendada  stressi  vдltides
sellega psьhhosomaatilisi hдireid organismis.
Aktiviseerdes nдrvisьsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu  ja
psььhilist  erutuse  taset,  vхimaldab  nхrgendada  vхi  alandada  stressist
pхhjustatud psььhilist vхi lihaspinget.
Relaksatsioon on meetod, mille abil vхib osaliselt vхi tдiesti  lahti  saada
fььsilisest vхi psььhilisest pingest. Relaksatsioon on vдga kasulik  meetod,
kuna omandada seda ьsna  kerge  –  selle  jaoks  ei  ole  vaja  spetsiaalset
haridust  ega  loodusannet.  Kuigi  on  olemas  ьks  vдltimatu  tingimus   –
motiveering,  s.t.  igaьhel  tuleb  teada,   milleks   ta   tahab   omandada
relaksatsiooni.
Tдnapдeval kasutatakse sadu erinevaid lххgastustehnikaid. Nдiteks jooga  jt.
ida enesearenduse sьsteemid pakuvad rea tхhusaid keha ja vaimu  lхdvestamise
vхtteid.  Mхned  meetodid,  nagu  nдiteks  hiina  tervistav  vхimlemine   ja
vхitlustehnika taj chi nхuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki,  mida
vхib pingeolukorras kohe proovida.


   3.3. Rahustav hingamine


Pingeseisundis  muutub  hingamine  pinnapealseks  ja  kiireks.   Lххgastunud
inimene seevastu hingab aeglaselt ja  sьgavalt:  kopsudes  kulgev  хhk  nдib
diafragmat  ehk  vahelihast  masseerivat.   Kхhu-   ehk   diafragmahingamine
parandab organismi talitlust ning aitab kooskхlastada keha, meelte ja  vaimu
toimimist.  Kхhuhingamise  tдhtis  osa  meelte  rahustamisel  ning   дrevuse
kхrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).
Tegelikult ei  hinga  enamus  meist  korralikult,  olgu  pinges  vхi  mitte.
Ebaхige hingamine jдtab meid ilma keha puhastavast  ning  energiat  tootvast
hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht  lebamiseks.  Asetada  kдed  kхhule
ribide alla ning alustage  aeglast  ja  sьgavat  hingamist.  Hingamist  vхib
harjutada ka pьsti  seistes.  Sellisel  juhul  jдlgida,  et  teie  jalalabad
asuksid paralleelselt,  kдsi  asetatakse  kхhule.  Kui  hingatakse  хigesti,
tuntakse  kхhupiirkonna  laienemist  enne,  kui  rindkere  hakkab   kerkima.
Hingamist  tuleks  harjutada  5-10  minutit  korraga.  See  aitab  parandada
hingamist ka muul ajal ja lьhendab ooteaega, kasvхi  tццlt  tulles  toidupoe
pikkades  kassajдrjekordades  seistes  vхi  ьhistransporti  oodates   (DELFI
2000).


   3.4. Lihasrelaksatsioon


Jдrgnevalt on kirjeldatud ameerika  arsti  E.  Jacobsoni  poolt  pakutud  20
pхhiharjutust,  mille  puhul  iga  lihastegrupi  15-20   sekundi   pikkusele
lххgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.
Sellist tььpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid  хlgades,  kaelas,
silmade  ьmbruses,  kergendab  uinumist  ning  on   abiks   pingepeavaludest
vabanemisel. Lihaste pingutamine –  lххgastamine  ning  kehale  keskendumine
suunab tдhelepanu piinavatelt mхtetelt  kehale  ja  vхimaldab  nхnda  vaimul
puhata ning ьlekuumenema kippuvaid meeli jahutada.
Soovitatav on praktiseerida umbes  20  minutit  pдevas,  tьhja  kхhuga  ning
vaikses хhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal  peaks  keha  olema  vхimalikult
vaba: kingad vхiks  jalast  vхtta  ning  pigistavad  vццd  ja  rihmad  valla
pддsta.
Esmalt   veendu,    et    isud    mugavalt.    Pдrast    iga    lihastegrupi
pingutustlххgastamist  jдta  15-20  sekundi  pikkune  paus,  enne  kui  asud
jдrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis  kehas  tekib,  kui
tunnetad  pingutamise  ja  lххgastamise  erinevust,   lхtvumise   vabastavat
toimet. Kui mхni lihastegrupp tundub  eriti  pingul  olevat,  siis  lхdvesta
seda 2-3 korda jдrjest ning jдta seejuures iga  pingutuse-lххgastuse  tsьkli
vahele 20 sekundit.
1. Alustuseks tee 3 sьgavat  hingetхmmet  ning  hinga  aeglaselt  ja  pikalt
  vдlja. Tunneta, kuidas keha vдljahingamise ajal pingetest vabaneb.
2. Pigista rusikad  kхvasti  kokku.  Hoia  neid  nхnda  7-10  sekundit  ning
  lхdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jдta umbes sama pikk ajavahe ka enne
  iga jдrgmise lihastegrupi pingutamist.
3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma  kдsivarte  muskleid.  Tee
  seda 7-10 sekundit ja lххgastu siis 15-20 sekundit.
4.  Pinguta  kдsivarte  sisekьlje  lihaseid,  sirutades  kдed   ette.   Hoia
  ...lхdvesta.
5.  Pinguta  otsaesise  lihaseid,  tхstes  kulmud  nii  kхrgele,  kui  saad.
  Hoia...lхdvesta. Kujutle, et su otsaesine  muutub  lххgastudes  jahedaks,
  pea selgeks.
6. Ava suu nii pдrani, kui suudad. Lase huuled seejuures lхdvaks  ning  pььa
  tunnetada   lхualuude   kokkupuutekohas   tekkivat   lihaste    venitust.
  Hoia...lхdvesta.
7. Tee mхned sьgavad hingetхmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu  raskuses
  nagu mхnusa une eel.
8. Painuta хlad  taha,  nagu  tahaksid  abaluid  selja  taga  kokku  suruda.
  Keskendu pingele abaluude taga… ja lхdvestu. (Kuna see piirkond on sageli
  eriti pinges, vхid sellise pingutamise-lххgastamise tsьkli lдbi teha kaks
  korda.)
9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mхnusalt sisse. Hoia  hinge  7-
  10 sekundit kinni… ja lase siis хhul aeglaselt kopsudest  vдlja  voolata.
  Kujutle, kuidas  koos  vдljahingatava  хhuga  lahkub  rinnust  ьlemддrane
  pinge.
10. Pinguta kхhulihaseid ja  tхmba  kхht  sisse,  nagu  tahaksid  kхhunahaga
  selga puudutada. Hoia pingul … ja lхdvesta.  Kujutle,  kuidas  lххgastuse
  laine levib lдbi lхtvunud pehme kхhu ja selgroo.
11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia  …lхdvesta.  Tunneta,
  kuidas niuete piirkond tдielikult lххgastub.
12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lхdvesta. Tunneta,  kuidas  sддremarjad
  pingule tхmbuvad… ja lхdvesta.
13. Siruta  jalad  ette  ja  painuta  varbad  enda  poole.  Tunneta,  kuidas
  sддremarjad pingule tхmbuvad …ja lхdvesta.
14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lхdvesta.
15. Kдi mхttes ja liigutades kogu keha uuesti lдbi  ning  veendu,  kas  mхni
  lihas pole jддnud ьleliigselt pingesse. Kui leiad mхne sellise koha, siis
  korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lххgastamise harjutust.
16. Olles kontrollinud, et lihased on lхdvad, sea end hдsti mugavalt  istuma
  ja lase lххgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lдbi kogu keha voolata
  ning oma vabastava hoovusega kхiki su keha  lihaseid  ja  nдrve  pealaest
  jalatallani puudutada.
Esimesel  korral  vхtab  selline  lihasrelaksatsiooni  harjutus  aega  20-30
minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).


   3.5. Mхtlus


Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli  enese  alla  matta
дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt  niisama  olla.
Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta,  keskenduda
olemisele  “siin  ja  praegu”.  Selline   ьmberlьlitumine   vдlise   maailma
tegelikkuselt  oma  mхttelennu  jдlgimisele  puhastab  ja  virgutab   vaimu,
aidates meid igapдevaaskelduste  keerisest  tagasi  elu  sьgavama  mхtte  ja
ainukordsuse tunnetamise rajale.
Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase  sajandi
uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad  tдhelepanu-
ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase  ja  produktiivsus,
tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.
Kuidas  aitab  mхtlus  stressi  leevendada?  Esiteks   loob   see   kontakti
intuitiivse  ja  ratsionaalse,  mдllu   talletatu   ja   praeguste   mхtete,
jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse  loomuse
vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada  kohusetunde
ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.


   3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?


Ebameeldivatele  asjadele  mхeldes  lдheb  meie  keha  pingesse,  sest  keha
funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja  kujuteldavate
kujundite vahel.  Niisiis  reageerib  teie  keha  ebameeldivatele  mхtetele,
otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida  vхiks  vahelduseks  midagi
vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.
Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja  hingatakse  paar
korda sьgavalt  sisse.  Siis  sulgetakse  silmad  ja  kujutatakse  ette,  et
ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi  lemmiktegevuse  juures.
Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt,  kuulata  helisid,  tunda  lхhnu.
Harjutada seda 10-15 minutit.  Mida  osavama  muututakse,  seda  efektiivsem
selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada  sama  efekti  vaid
mхne minutiga.



   3.7. Aroomid stressi vastu


Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on  nende  mхju
sьgav ning sageli teadvustamata.
Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist  vхib  kujuneda  universaalne
keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale.  Inimese  vхime  lхhnu
eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on  see-eest  haruldaselt  hea.  Kunagi
kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna  tundes.  Seda
arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema  seotud  teatud  sьndmuste  ja
inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.
Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes  90%  naistest  ja  80%
meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja  suurendab
meeldivust. On tдheldatud, et  tццruumide  meeldiv  aroom  tхstab  tццtajate
enesekindlust ja  vхimekusetunnet  ning  soodustab  eesmдrkide  saavutamist.
Meeldivast aroomist  on  abi  ka  lдbirддkimistel  –  parandab  meeleolu  ja
vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.


8 Muud meetodid lххgastumiseks


- Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib  lugeda.  Kui  teil
on hobi, aitab ka sellega tegelemine  mхtted  mujale  suunata.  Mitmesugused
uuringud on  nдidanud,  et  paar  korda  nдdalas  kehalisi  harjutusi  aitab
vдhendada stressi ja pinget.
Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse  kьll
lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta.  Ei
maksa vaadata uudiseid enne  voodisse  minemist.  Elada  ьks  pдev  korraga.
Mхelda  enne  uinumist  pдeva  jooksul  juhtunud  headele  asjadele.  Pidada
meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda  viha.
Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme  vigu.  Kui  ollakse  хppinud  teistele
andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).



KOKKUVХTE



Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid  paljud  asjad  ja  pidev  vaimne
stress hoiab meie keha kogu aja pinges.
Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad  unehдired,  pea-
ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse  puududa.
Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.
Kuidas stressiga toime tulla?  Хppigem  mхtetesse  ja  sьndmustesse  suhtuma
selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!
Ei  tohi  vхimaldada  stressil  endast  vхitu  saada.   Tuleb   kannatlikult
valmistada ennast rasketeks  elu  situatsioonideks,  mis  kindlasti  tulevad
meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.
Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst,  saab  sхnastada  jдrgmisel
viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja  alati  meeles  pidama.
Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda  tema  tekkimisele  ja
pььda temaga hakkama  saada  vхimalikult  paremini.  Mхnikord  vхib  stressi
ьldse  vдltida,  kui  osatakse  adekvaatselt  hinnata  antud   situatsiooni.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 1.Eesti  keele  sхnaraamat.  Toim.  Erelt,  T.  –  Tallinn,  Eesti  Keele
  Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.
2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA,  1999.
  – 693 lk.
3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel, E.  &  Teiverlaur,  M.  &
  Traat, U. Stressi teejuht.  –  Tallinn,  Eesti  Tervisekasvatuse  Keskus,
  1997. – 191 lk.
4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.
5.  М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури.  Основы менеджмента:  пер.  с  англ.  -
  М.: “Дело ЛТД”, 1994. - 702 с.
6.  Стресс  жизни:  Сборник.   /   Составители:   Л.М.Попова,   И.В.Соколов.
                    (  О.Грегор.  Как  противостоять  стрессу.     Г.Селье.
  Стресс без болезней. )   - Спб, ТОО “Лейла”, 1994. - 384 с.
7. INTERNET : ссылка на сайт удаленаcontact://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php